Katkenud lend
10. augustil kella 12.44 paiku kukkus Tallinnast Helsingisse teel olnud Copterline reisikopter Sikorsky S76C Aegna saare lähistel merre. Hukkus kaksteist pardal olnud reisijat ja kaks pilooti. Traagilises õnnetuses jättis siseministeeriumi andmetel elu neli eestlast – Ruta Kruuda, Kristel Soll, Liisa Suuster, Carolina Kremenetski –, kuus soomlast ja kaks ameeriklast. Õhusõiduki mõlemad piloodid olid soomlased. Tegu on rängima õhukatastroofiga taasiseseisvunud Eestis.
Sõiduplaani kohaselt pidanuks viimase kohani väljamüüdud kopter 18minutilisele reisile väljuma kell 12.30. Mis põhjustas kümneminutilise viivituse – kopter tõusis Linnahalli juures olevalt helidroomilt õhku alles kell 12.39 –, ei osanud Copterline Tallinna terminali juhataja Tõnis Lepp eile kell 16.00 toimunud pressibriifingul veel öelda. Tavalisim põhjus väljalennu viibimiseks on Lepa sõnul siiani olnud see, et liiklusummikusse jäänud reisija helistab Copterline terminali ja palub end ära oodata.
Aastal 2000 ehitatud kopter oli saabunud Tallinna regulaarlennult Helsingist. Ka kütusetankid oli kopter täitnud Soomes. Kell 12.35 võttis õhusõiduki meeskond Tallinna lennuliiklusteenistusega ühendust ja palus luba õhkutõusmiseks. Luba anti ning teist korda kontakteerus meeskond maaga juba õhus olles. Seegi raadioside oli normaalne ja tavapärane. Kolmas sideseanss pidanuks olema 12.42, kuid siis kopter enam ei vastanud.
Ametlikult kinnitamata andmetel olid Copterline kopterid lennanud terve 10. augusti Tallinna ja Helsingi vahel tavapärasest pisut kõrgemal, umbes 1600 jala ehk 500 meetri juures. Õnnetusse sattunud kopter oli katastroofi hetkeks tõusnud umbes 800 jala (250 meetri) kõrgusele. Sel hetkel täheldati anonüümseks jääda sooviva lennujuhi sõnul radariekraanidel kummalisi manöövreid – kopter tegi algul järsu pöörde lõunasse, siis läände, siis põhja. Oli näha, et kiirus ja kõrgus vähenevad väga kiiresti: 800 jalalt langes kopter 400 jala kõrgusele mõne sekundiga. Järgmine näit oli merepinnale juba nii lähedane, et radar seda enam õieti ei fikseerinud. Hädakutsungit meeskond edastada ei jõudnud.
Copterline juhi Tõnis Lepa sõnul on Sikorsky S76C kopter varustatud kahe mootoriga. Kui mõlemad mootorid õhus seiskuksid, peaks kineetilise energia tõttu pöörlema jääv rootor tagama enam-vähem sujuva hädamaandumise. Traagiline Tallinn-Helsingi lend katkes tunduvalt järsemalt. Mis olid Soome lennuregistrisse kantud ja põhjanaabrite lipuvärvides lennanud masina katastroofi põhjused, peab välja selgitama Eesti ametivõimude moodustatav komisjon.
Copterline pealik Tõnis Lepp tõdes mõned tunnid pärast õnnetust, et kõige tõenäolisemaid põhjusi on kolm: “Ilm, tehnika või terror.” Võimaluse, et lisaks reisijaile aeg-ajalt ka pisipakke vedanud kopter oleks võinud olla üle koormatud, välistas ta otsekohe. Tehnilise kontrolli läbis kopter eelmisel ööl. Rootoreid kontrollitakse Lepa sõnul põhjalikumalt iga 100 lennutunni tagant.
2002. aasta suvel juhtus üllatavalt sarnastel asjaoludel õnnetus Sikorsky S-76 tüüpi helikopteriga 45 miili kaugusel Norfolki rannikust. Kõik pardal viibinud 11 inimest hukkusid. Kella 7.45 ajal toimunud katastroofi Shell UK gaasiplatvormilt pealt näinud meeste sõnul plahvatas sõiduk õhus, millele järgnes must suits, õhumasina labade seiskumine ja kiire kukkumine nina ees vette. Helikopteri õhkpadjad avanesid automaatselt, kuid suutsid pealtnägijate sõnul masinat veepinnal hoida alla minuti.
10. august 2005 on traagiline päev sadadele inimestele, kes kaotasid Tallinn-Helsingi lennul oma lähedased. On traagiline päev ka juba viis aastat Tallinna ja Helsingi vahel reisijaid vedanud Copterlinele.
Vastates ajakirjaniku küsimustele, mis saab neist reisijaist, kes lähipäevil Copterlinega Tallinna ja Helsingi vahel sõitma pidid, ütleb Lepp: “Neil on võimalik saada raha tagasi või vahetada pilet mõnele Copterline järgmisele lennule.” Millal Copterline õhusõidukid uuesti õhku tõusevad, on esialgu veel lahtine. “Seda ma ei tea,” ütles Lepp eile õhtul raskelt. “Täna kindlasti mitte.”
