Mamma mia

Anne Memedova

Mõtlesime, et saame linna peal kokku, vahetame pisut informatsiooni, peame maha ajurünnaku ning vaagime uusi arenguid, eelkõige suhete vallas – see tähendab, minul pole seal uut midagi (kahjuks või õnneks, kohe ei teagi), küll aga sõbrannal, sest ta käis nädalavahetusel väljas selle kutiga, kes pangas külge lööma hakkas, kui ta uuel krediitkaardil järel käis.
Aga paraku on kahel daamil tänapäeval praktiliselt võimatu avalikus kohas veini juua ja rahulikult juttu puhuda! Eriti, kui jalas on nii ilusad kingad nagu mul – stilettod, suvel Milanost ostetud, maksid tegelikult neli tuhat, aga Memedovile ütlesin, et maksid kakssada.
Saime vaevalt maha istuda, kui juba olid jaol mingid soomlased.
“Hyvää iltaa, viron tyttöt! Miteen hurise?” jauras üks. Ja teine karjus:
“"Hyvät kengät, haluaisitko n*ssia?"
Otsekui maa alt kargas välja üks väga purjus ameeriklane, takseeris mind tinase pilguga ning formuleeris lause:
“Nice shoes, wanna f*ck?”
Ja kohviku teisest nurgast tormas kohale seltskond tõmmuverelisi itaallasi:
“I pattini piacevoli, desiderano sc*pare?”
Ning keegi vintis sakslane kruttis vuntse nagu kõuts, kergitas tirooli kaabut ja joodeldas: “Nette Schuhe, möchten b*msen!”
Nii juhtuski, et me Tiinaga ei saanud omavahel praktiliselt sõnakestki vahetada. Sellegipoolest oli lõbus õhtupoolik! Kui ma siis lõpuks takso pealt koju jõudsin ja valutavaid varbaid masseerides elutuppa teleka ette maandusin, leidsin sealt Memedovi, kes vehkis puldiga ja kirus neid uusi talkshow’sid – Lepajõed ja Tonti.
Ma vaatan, inimesed on paanikas, justkui oleks riiki tabanud katastroof. Tegelikult pole ju midagi erilist juhtunud, igavaid telesaateid on tehtud varem ja tehakse ka edaspidi. Ma saaks veel aru, kui telekavaatamine oleks tasuline nagu Soomes. Siis ajaks küll hinge täis, kui pead oma raha eest mingit jama vahtima.
“See on õigus,” ütles Zabit. “Aga ikkagi ei saa ma aru – kas siis on nii raske mingit normaalset talkshow’d teha? Selleks pole ju palju vaja – lauda, kahte tooli ning Urmas Otti ja Eino Baskinit, kes istuvad ja ajavad juttu. Ning kõigil oleks maru lõbus!”
“Mulle meeldib nendest uutest saadetest kõige rohkem “Mamma mia!”,” ütlesin mina. “Tuuli on väga tubli ja tüdrukud räägivad naljakaid lugusid!”
“Jah, “Mamma mia” on tõesti mõnus!” nõustus Memedov. “Tegelikult võiks selline saade ka olla, kus mehed istuvad ja räägivad naistest. “Abba pater” võiks nimeks panna!”
Meeste saade naistest? No ei, parem mitte, see oleks rõve, mõtlen mina. Aga Memedov küsis:
“Sköna sko, vill du kn*lla?”