Presidenditeema on ka ainus millest Kaljurand ise rääkida ei taha. Aga kõigest muust – Ida-Lääne suhtest, Eestist, Venemaast, Ukrainast, infosõjast, Eston Kohvri kinnipidamisest, oma Vene päritolust ja vene keelest, aga ka feministlikust välispoliitkast ja naiste suuremast rollist – räägib Kaljurand küll. Räägib optimistlikul ja elujaataval moel. Välispoliitikas tõeotab järgmine aasta Kaljuranna sõnul tulla raske, aga samas lisades: „Kindlasti pole põhjust paanikaks. Küll tuleb olla tähelepanelik ja jälgida olukorda.“

- Milline on teie arvamus nädalavahetusel uudiseks saanud Uno Puusepa juhtumi kohta?
Ma ei oska midagi öelda. Tean sama palju kui teie, nii palju kui uudistest olen lugenud.
See juhtum tundub nii kummaline. Ma ei välistaks midagi. Tundub, et sellega tahetakse järjekordselt näidata, kui mõttetu ja rumal on Eesti: kuidas Eesti pole iseseisev riik, kuidas Eesti on satraap, kuidas Eesti teeb kõike mida USA ütleb ja aitab Ameerika Ühendriikidel luurata. See on keeratud jälle väga-väga Eesti-vastaseks. Objektiivselt ma ei saa aru, miks nad seda praegu teevad, nädal enne jõule.
- Äkki jõulukink infosõjas?
Kui nad oleks uudise välja pannud 23. või 25. detsembril, oleks selle võinud lugeda tavapäraseks jõulukingituseks. Tavaliselt nad katsetavad kusagil mingeid relvi või saadavad kuhugi mingi lennuki või laeva.
- Kas Eesti välisteenistus muretseb ka selle üle, et jõulude ajal tehakse äkki mingi „kink“ seoses Eston Kohvriga. Äkki ta murdub? Äkki pannakse ta jõulude ajal televiisorisse patukahetsust ette lugema?