Asmann arvutas, et kui raudteel veetavate kaupade maht kahaneks 24 miljonilt 21 miljoni tonnini aastas, tähendaks see riigilt peagi 12,5 miljoni euro lisaraha küsimist. Raudteed tuleks hakata riigieelarvest doteerima, et vajalike investeeringutega sammu pidada – nii nagu täna finantseeritakse riigieelarvest teid ja parvlaevaliiklust. Investeeringuid vajab eelkõige riiklik reisirongioperaator Elron sõidukiiruste hoidmiseks ja suurendamiseks, kuid piltlikult öeldes ei maksa ta selleks rööbaste omanikule Eesti Raudteele sentigi.

21 miljonit oli optimistlik stsenaarium – langus kipub veelgi kiiremaks ning maht jääb hoopis 18 miljoni tonni juurde. See pani riigikogu liikmed ja ministeeriumiametnikud koos Eesti Raudteega arvutama, kuidas raha kokku hoida.

Mis saaks, kui raudtee üldse kinni panna?