“Jah, teler viidi ära eile.”

“Palun kirjeldage isikut, kes teie käest teleri kätte sai.”

“Tegemist oli pikemat kasvu, kõhna, kuskil üle 180 cm pika meesterahvaga. Kartulikoore värvi juustega. Sügavate ja suurte silmadega.”

“Kas teil oli omavahel juttu?”

“Klient oli imestunud, et teler on nii väikeses pakendis.”

“Kas oskate nimetada kaubal järel käinud isiku nime?”

“See oli Soone.”

“Möku” viis teleri koju
Kaitsepolitsei (Kapo) vanemassistendi Ülav Kalfi jaoks ei olnud telerimüüja öeldud nimi üllatus. Ülekuulamine toimus 4. oktoobril 2006 Tallinnas ühe väikese elektroonikafirma kontoris.
Eelmisel hommikul olid Kalfi kolleegid varitsenud Kadriorus presidendi kantselei lähistel. Neid huvitas objekt leppenimega “Möku”.

Kell 10.38 märkasid jälitajad, et “Möku” sõidab oma ametiauto, Chrysler Grand Voyageri mahtuniversaaliga kantseleist kesklinna poole. Nad haakisid hagijatena sappa, püsides vahelduva eduga kannul kuni poole kümneni õhtul.

Salapolitseinikel joppas: otse nende silme all tassis “Möku” elektroonikapoest oma autosse õhukese telerikarbi ja viis selle koju Rannamõisa.

Jälitamise objekt alias “Möku” oli 42aastane Jüri Soone, presidendi kantselei haldusjuht. Tema valitses Kadrioru kinnisvara, transporti ja toitlustust.

Paari nädala eest oli Arnold Rüütel presidendivalimistel lüüa saanud. Võitja, Toomas Hendrik Ilves pidi võtma ameti üle 9. oktoobril. Kadriorgu ootasid ees suured muutused.

Enne võimuvahetust oli Soone korraldanud riigihanke, et leida kantselei autopargi hoonete
remontija. Summa oli üle 26 miljoni krooni ehk ligi pool kantselei aasta eelarvest.

Töö võitis väike, aga Kadriorus hinnatud ehitusfirma Lindrem. Firma juht Jaak Puskar oli kantselei kauaaegne partner, kes remontis juba Lennart Meri ametikorterit. Samuti oli Lindrem teinud korda lossi jääkeldri, riiginõukogu saali ja muid ruume.

Paraadukse ümbrus haises kuse järele
Kapo pidas Jüri Soone kinni 6. oktoobril ja kuulas ta järgmisel õhtupoolikul üle. Tema antud tunnistusi on hämmastav lugeda. Kuna nii Soone kui ka Jaak Puskar keeldusid Ekspressiga vestlemast, põhineb käesolev artikkel avalikul kohtutoimikul.

Kui Soonet uskuda, siis pidas Ingrid Rüütel oma mehe võitu mullustel presidendivalimistel iseenesestmõistetavaks. Nimelt oli Soone tööülesanne hoolitseda presidendi ametikorteri remondi eest. See ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda.

“Me ei saanud korterisse siseneda,” kurtis Soone Kapos. “Proua Rüütel teatas, et nad ei lähe sealt majast nagunii mitte kuskile. Nendel ei ole mitte mingisugust remonti vaja.”

Ehitustööd algasid alles siis, kui proua koos lapselastega puhkusele sõitis. Ent kolmanda korruse tubades ei jõutud remonti teha.

“Seetõttu palusin Lindremi töömehel tubade seinad kruntvärviga üle tõmmata ja põranda ehituspapiga kinni katta. Meil oli häbi neid ruume uuele presidendile sellisena näidata.”

Üllatav on lugeda Soone tunnistust, kuidas ta puhastas enne Elizabeth II visiiti kantselei paraadukse ümbrust kusehaisust.

“See on kaitseväe objekt, millele ma igapäevaselt ligi ei pääse. Käsundusohvitser kutsus mind seda vaatama vahetult enne Inglise kuninganna külastust.”

“See koht oli täis kritseldatud nimesid, täis sülitatud, sinna oli urineeritud. Kuna kuninganna oli tulemas, tuli see kiiresti korda teha.”

“Tahtsin näha, kas on hea telekas”

Kõige jaburamad seletused panid Kapo ülekuulajad kirja 20 000 kroonise Samsungi teleri kohta.

Nimelt väitis Lindremi pearaamatupidaja, et telekas oli ostetud lahkuvale presidendile Arnold Rüütlile kingituseks.

“Ma olen siiani kindel, et kingitus jõudis Rüütlile,” teatas pearaamatupidaja vande all. “Ma küsisin veel KPMG Estonia konsultandi käest, kas me võime teha kingitust president Rüütlile. Sain jaatava vastuse.”

Lindremi juht Jaak Puskar põhjendas kingituse tegemist “presidendi inimliku suhtumisega ehitajatesse”. Rüütel uudistas tihti, kui kaugel on remonditööde järg.

Mõra kahtlustatavate juttu lõi KPMG maksunõustaja, kes ei teadnud Rüütli kingitusest midagi.
Kohtutoimikust jääb mulje, et Jüri Soonel polnud tema alibi purustanud maksunõustajast aimu. Uurija Ülav Kalf lasi ülekuulataval ennast valetamisega haledalt sisse mässida.

“Seoses presidendi lahkumisega oli mõte teha presidendile kingitus. Mõte jõudis minuni juhtkonnast,” jutustas Soone. Paraku ei suutnud ta kuidagi meenutada, kes talle telerist rääkis.

Ehitusfirmalt küsinud ta abi sellepärast, et kantselei rahakotis haigutas auk.

“Jätsin televiisori enda kätte, et see hiljem viia kuhugile pakkimisse kinkepakina.”

“Siis selgus, et televiisori olid presidendile viinud kingitusena juba maavanemad ja kantselei kavatseb teha teistsuguse kingituse. Jätsin televiisori siis enda kätte.”

Nüüd palus uurija selgitada, mis kingi kantselei Rüütlile tegi.

“Lõpuks kingiti presidendile pildialbum, kus olid kõikide töötajate fotod.”

“Teie elukohas läbiotsimise ajal oli teler seatud töökorda?”

“Tahtsin näha, kas on hea telekas.”

“Palun selgitage, miks tulid Jaak Puskar jt teie palvetele vastu?”

“Ma ei tea. Ma ei tea, mida nad mõtlevad. Sellest, miks nad nii vastutulelikud on, ei ole nad mulle kunagi midagi rääkinud.”

Pronkssõduri äravedaja palus leebemat kohtlemist

Jaak Puskar nimetas pistise andmise süüdistust absurdseks. Muuhulgas hõõrus ta ülekuulajale nina alla, et Kapo peahoone fassaad on samuti tema firma kätetöö.

Uurimise käigus selgusid kummalised seosed Lindremi ja veel ühe Kadrioru ametniku vahel. Selleks osutus Soone otsene ülemus, presidendi kantselei direktori asetäitja Riina Irina Roomet.

Mõned aastad tagasi tahtis Roomet oma majale aeda ehitada. Töömehi aitas tal leida Lindremi juht Puskar. Sellega abistamine ei lõppenud.

“Ta ütles, et tal ei ole momendil võimalik ehitajatele raha maksta. Seetõttu maksin tööraha ise ära. On tavaks, et peale töö tegemist võlgu ei jääda,” tunnistas Puskar Kapos.

Roomet kustutas rohkem kui 30 000 kroonise võla Puskari ees mullu augustis. Naisel oli õnne, et ta tegi seda umbes kuu enne kriminaalasja alustamist. Muidu oleks teda võinud tabada samasugune kahtlustus meelehea võtmises nagu Villu Reiljanit seoses maatehingutega.

Kantselei nüüd juba endine haldusjuht Jüri Soone tunnistas ennast suvel kohtus süüdi. Ta pääses pooleteiseaastase vanglakaristusega tingimisi.

Jaak Puskar üritas 115 000 kroonist karistust prokuratuuris edutult alla kaubelda.

Põhjenduseks tõi ta oma firma erilised teened Eesti Vabariigi ees. Nimelt vedas aktsiaselts Lindrem ööl vastu 27. aprilli Tõnismäelt minema pronkssõduri.

 

Kadrioru pistiseskandaal:
presidendi korteri remont

Jüri Soone, presidendi kantselei haldusjuht

KURITEGU: Võttis ehitajatelt pistist. Ostis kantselei arvel abikaasa autole 2300kroonised rehvid. Tassis Paslepa residentsist oma koju veidi alla
500kroonise uputatava reoveepumba.

KARISTUS: 1,5 aastat vanglat tingimisi.
Jaak Puskar, AS Lindremi juht ja
aktsionär

KURITEGU: Andis Soonele pistiseks teleri.
Sai presidendi kantseleilt rohkem kui 26 miljoni
krooni eest ehitustöid (autopargi hoonete remont, lossi aia postide toestamine ja
presidendi ametikorteri remont).

KARISTUS: 35 000 krooni.
AS Lindrem

KURITEGU: Sama mis Puskaril.

KARISTUS: 80 000 krooni.
Toomas Pärismaa, OÜ Päris Ehitus juht ja omanik

KURITEGU: Tegi Soone eramajas pistisena 4000 krooni eest remonti. Sai presidendi kantseleilt ligi 600 000 krooni eest ehitustöid (politsei
valveruumi ehitamine kuulikindlaks, presiden­di
korteri ja kabineti akende turvakiletamine, paraadukse esise puhastamine).

KARISTUS: 32 500 krooni.
OÜ Päris Ehitus

KURITEGU: Sama mis Pärismaal.

KARISTUS: 70 000 krooni.

Allikas: kohtuotsus

 

“Pill on kohal!”

Katke Kadrioru haldusjuhi Jüri Soone ja ehitaja Jaak Puskari pealtkuulatud telefonikõnest
3. oktoobril 2006. “Pill” oli Samsungi televiisor.

Jüri Soone: Tervist!
Jaak Puskar: Kuule, ä, helistati sealt, see on kohal seal, see pill.
Soone: Aa! Selge, et, ää, puh, ma olen siin Kaares, kurat, ehitan, ma ei tea, mis ajal ma sinna jõuan...
Puskar: Aa.
Soone:  Aga ma...
Puskar: Okei, et...
Soone: Helistan.
Puskar: Aga siis tead, et on kohal. Helistati...
Soone: Väga hea.
Puskar: Sealt helistati.
Soone: Jajah. Kuule, selge.
Puskar: Jah. Okei!
Soone: Tänan sind. Tšau!
Allikas: kohtutoimik