"'Möku"' valetas Kapos Arnold Rüütli kohta
“Palun selgitage, kas Samsungi LCD-teler on ära viidud.”
“Jah, teler viidi ära eile.”
“Palun kirjeldage isikut, kes teie käest teleri kätte sai.”
“Tegemist oli pikemat kasvu, kõhna, kuskil üle 180 cm pika meesterahvaga. Kartulikoore värvi juustega. Sügavate ja suurte silmadega.”
“Kas teil oli omavahel juttu?”
“Klient oli
imestunud, et teler on nii väikeses pakendis.”
“Kas
oskate nimetada kaubal järel käinud isiku nime?”
“See oli Soone.”
“Möku” viis
teleri koju
Kaitsepolitsei (Kapo) vanemassistendi Ülav
Kalfi jaoks ei olnud telerimüüja öeldud nimi üllatus.
Ülekuulamine toimus 4. oktoobril 2006 Tallinnas ühe väikese
elektroonikafirma kontoris.
Eelmisel hommikul olid Kalfi kolleegid
varitsenud Kadriorus presidendi kantselei lähistel. Neid huvitas objekt
leppenimega “Möku”.
Kell 10.38 märkasid
jälitajad, et “Möku” sõidab oma ametiauto,
Chrysler Grand Voyageri mahtuniversaaliga kantseleist kesklinna poole. Nad
haakisid hagijatena sappa, püsides vahelduva eduga kannul kuni poole
kümneni õhtul.
Salapolitseinikel joppas: otse nende
silme all tassis “Möku” elektroonikapoest oma autosse
õhukese telerikarbi ja viis selle koju Rannamõisa.
Jälitamise objekt alias “Möku” oli 42aastane Jüri
Soone, presidendi kantselei haldusjuht. Tema valitses Kadrioru kinnisvara,
transporti ja toitlustust.
Paari nädala eest oli Arnold
Rüütel presidendivalimistel lüüa saanud. Võitja,
Toomas Hendrik Ilves pidi võtma ameti üle 9. oktoobril. Kadriorgu
ootasid ees suured muutused.
Enne võimuvahetust oli Soone
korraldanud riigihanke, et leida kantselei autopargi hoonete
remontija.
Summa oli üle 26 miljoni krooni ehk ligi pool kantselei aasta
eelarvest.
Töö võitis väike, aga Kadriorus
hinnatud ehitusfirma Lindrem. Firma juht Jaak Puskar oli kantselei kauaaegne
partner, kes remontis juba Lennart Meri ametikorterit. Samuti oli Lindrem
teinud korda lossi jääkeldri, riiginõukogu saali ja muid
ruume.
Paraadukse ümbrus haises kuse
järele
Kapo pidas Jüri Soone kinni 6. oktoobril ja
kuulas ta järgmisel õhtupoolikul üle. Tema antud
tunnistusi on hämmastav lugeda. Kuna nii Soone kui ka Jaak Puskar
keeldusid Ekspressiga vestlemast, põhineb käesolev artikkel
avalikul kohtutoimikul.
Kui Soonet uskuda, siis pidas Ingrid
Rüütel oma mehe võitu mullustel presidendivalimistel
iseenesestmõistetavaks. Nimelt oli Soone tööülesanne
hoolitseda presidendi ametikorteri remondi eest. See ei tahtnud aga kuidagi
õnnestuda.
“Me ei saanud korterisse siseneda,”
kurtis Soone Kapos. “Proua Rüütel teatas, et nad ei lähe
sealt majast nagunii mitte kuskile. Nendel ei ole mitte mingisugust remonti
vaja.”
Ehitustööd algasid alles siis, kui proua
koos lapselastega puhkusele sõitis. Ent kolmanda korruse tubades ei
jõutud remonti teha.
“Seetõttu palusin Lindremi
töömehel tubade seinad kruntvärviga üle tõmmata ja
põranda ehituspapiga kinni katta. Meil oli häbi neid ruume uuele
presidendile sellisena näidata.”
Üllatav on lugeda
Soone tunnistust, kuidas ta puhastas enne Elizabeth II visiiti
kantselei paraadukse ümbrust kusehaisust.
“See on
kaitseväe objekt, millele ma igapäevaselt ligi
ei pääse. Käsundusohvitser kutsus mind seda vaatama vahetult
enne Inglise kuninganna külastust.”
“See koht oli
täis kritseldatud nimesid, täis sülitatud, sinna oli
urineeritud. Kuna kuninganna oli tulemas, tuli see kiiresti korda
teha.”
“Tahtsin näha, kas on hea telekas”
Kõige jaburamad seletused panid Kapo ülekuulajad kirja
20 000 kroonise Samsungi teleri kohta.
Nimelt väitis
Lindremi pearaamatupidaja, et telekas oli ostetud lahkuvale presidendile Arnold
Rüütlile kingituseks.
“Ma
olen siiani kindel, et kingitus jõudis Rüütlile,” teatas
pearaamatupidaja vande all. “Ma küsisin veel KPMG Estonia
konsultandi käest, kas me võime teha kingitust president
Rüütlile. Sain jaatava vastuse.”
Lindremi
juht Jaak Puskar põhjendas kingituse tegemist “presidendi inimliku
suhtumisega ehitajatesse”. Rüütel uudistas tihti, kui kaugel on
remonditööde järg.
Mõra kahtlustatavate juttu
lõi KPMG maksunõustaja, kes ei teadnud Rüütli
kingitusest midagi.
Kohtutoimikust jääb mulje, et Jüri
Soonel polnud tema alibi purustanud maksunõustajast aimu. Uurija
Ülav Kalf lasi ülekuulataval ennast valetamisega haledalt sisse
mässida.
“Seoses presidendi lahkumisega oli mõte
teha presidendile kingitus. Mõte jõudis minuni
juhtkonnast,” jutustas Soone. Paraku ei suutnud ta kuidagi meenutada, kes
talle telerist rääkis.
Ehitusfirmalt küsinud ta abi
sellepärast, et kantselei rahakotis haigutas auk.
“Jätsin televiisori enda kätte, et see hiljem viia kuhugile
pakkimisse kinkepakina.”
“Siis selgus, et televiisori
olid presidendile viinud kingitusena juba maavanemad ja kantselei kavatseb teha
teistsuguse kingituse. Jätsin televiisori siis enda kätte.”
Nüüd palus uurija selgitada, mis kingi kantselei
Rüütlile tegi.
“Lõpuks kingiti presidendile
pildialbum, kus olid kõikide töötajate fotod.”
“Teie elukohas läbiotsimise ajal oli teler seatud
töökorda?”
“Tahtsin näha, kas on hea
telekas.”
“Palun selgitage, miks tulid Jaak Puskar jt
teie palvetele vastu?”
“Ma ei tea. Ma ei tea, mida nad
mõtlevad. Sellest, miks nad nii vastutulelikud on, ei ole nad mulle
kunagi midagi rääkinud.”
Pronkssõduri
äravedaja palus leebemat kohtlemist
Jaak Puskar nimetas
pistise andmise süüdistust absurdseks. Muuhulgas hõõrus
ta ülekuulajale nina alla, et Kapo peahoone fassaad on samuti tema
firma kätetöö.
Uurimise käigus selgusid
kummalised seosed Lindremi ja veel ühe Kadrioru ametniku vahel. Selleks
osutus Soone otsene ülemus, presidendi kantselei direktori asetäitja
Riina Irina Roomet.
Mõned aastad tagasi tahtis Roomet oma
majale aeda ehitada. Töömehi aitas tal leida Lindremi juht Puskar.
Sellega abistamine ei lõppenud.
“Ta ütles, et tal
ei ole momendil võimalik ehitajatele raha maksta. Seetõttu maksin
tööraha ise ära. On tavaks, et peale töö tegemist
võlgu ei jääda,” tunnistas Puskar Kapos.
Roomet kustutas rohkem kui 30 000 kroonise
võla Puskari ees mullu augustis. Naisel oli õnne, et ta
tegi seda umbes kuu enne kriminaalasja alustamist. Muidu oleks teda
võinud tabada samasugune kahtlustus meelehea võtmises nagu Villu
Reiljanit seoses maatehingutega.
Kantselei nüüd
juba endine haldusjuht Jüri Soone tunnistas ennast suvel kohtus
süüdi. Ta pääses pooleteiseaastase vanglakaristusega
tingimisi.
Jaak Puskar üritas 115 000 kroonist karistust
prokuratuuris edutult alla kaubelda.
Põhjenduseks tõi
ta oma firma erilised teened Eesti Vabariigi ees. Nimelt vedas aktsiaselts
Lindrem ööl vastu 27. aprilli Tõnismäelt minema
pronkssõduri.
Kadrioru pistiseskandaal:
presidendi korteri remont
Jüri Soone, presidendi kantselei haldusjuht
KURITEGU: Võttis ehitajatelt pistist. Ostis kantselei arvel abikaasa autole 2300kroonised rehvid. Tassis Paslepa residentsist oma koju veidi alla
500kroonise uputatava reoveepumba.
KARISTUS: 1,5 aastat vanglat tingimisi.
Jaak Puskar, AS Lindremi juht ja
aktsionär
KURITEGU: Andis Soonele pistiseks teleri.
Sai presidendi kantseleilt rohkem kui 26 miljoni
krooni eest ehitustöid (autopargi hoonete remont, lossi aia postide toestamine ja
presidendi ametikorteri remont).
KARISTUS: 35 000 krooni.
AS Lindrem
KURITEGU: Sama mis Puskaril.
KARISTUS: 80 000 krooni.
Toomas Pärismaa, OÜ Päris Ehitus juht ja omanik
KURITEGU: Tegi Soone eramajas pistisena 4000 krooni eest remonti. Sai presidendi kantseleilt ligi 600 000 krooni eest ehitustöid (politsei
valveruumi ehitamine kuulikindlaks, presidendi
korteri ja kabineti akende turvakiletamine, paraadukse esise puhastamine).
KARISTUS: 32 500 krooni.
OÜ Päris Ehitus
KURITEGU: Sama mis Pärismaal.
KARISTUS: 70 000 krooni.
Allikas: kohtuotsus
Katke Kadrioru haldusjuhi Jüri Soone ja ehitaja Jaak Puskari pealtkuulatud telefonikõnest
3. oktoobril 2006. “Pill” oli Samsungi televiisor.
Jüri Soone: Tervist!
Jaak Puskar: Kuule, ä, helistati sealt, see on kohal seal, see pill.
Soone: Aa! Selge, et, ää, puh, ma olen siin Kaares, kurat, ehitan, ma ei tea, mis ajal ma sinna jõuan...
Puskar: Aa.
Soone: Aga ma...
Puskar: Okei, et...
Soone: Helistan.
Puskar: Aga siis tead, et on kohal. Helistati...
Soone: Väga hea.
Puskar: Sealt helistati.
Soone: Jajah. Kuule, selge.
Puskar: Jah. Okei!
Soone: Tänan sind. Tšau!
Allikas: kohtutoimik
