15.08.2008, 00:00
Monster Muscle Man Mr Mesi
Kulturist, looduslaps ja mesinik Mr Mesi sööb toidulisandina sipelgaid, vihtleb end nõgestega ning unistab proovida rästikumürgi ergastavaid toimeid.
Ükskord käis Marek “Mr Mesi” Liiva (26) Pärnus.
Kuninga tänaval vaatas, et kõht tühi, vaja sööma
minna. On seal selline koht, kus maksad 75 krooni ja siis vitsuta palju
jõuad.
Mr Mesi ei hakanud nalja tegema. Pool kilo liha
– põhiliselt kana ja siga –, siis sealsamas diivanil
tunnikeseks silm looja ja kohe teine ring peale. Magustoiduks veel kilo
jäätist.
Mr Mesi naerab. “Ma mõtlesin, et
teen ikka korraliku laksu!”
Ja kui ta oma maakodus
Raplamaal lõunat sööb, siis on tohutus pihlakalehtedega
ääristatud taldrikus selline hunnik liha ja riisi, et lihtsal
inimesel võtab ainuüksi vaatamisest hingamise raskeks.
Mr Mesi on spordimees ja sööb kaheksa korda
päevas.
Seitsme-kaheksa paiku tõuseb ja siis
umbes paari tunni tagant sööb, kuni hilisõhtuni välja
– 7000-8000 kilokalorit tuleb niimoodi päeva peale ära. Kindlat
menüüd ei ole, aga põhiline, et saaks palju valku ja
süsivesikuid. Muidu lihas ei kasva.
“Mr Mesi, millistest
kogustest me siin räägime? Näiteks liha puhul?”
“Liha? Mitte üle kahe kilo päevas. Kanafileed on lihtsam
seedida, seda võib ka kaks ja pool.”
“Aga munad? Munad
on musklile väga head.”
“Oleneb. Mõni
päev sööngi ainult mune.”
Mr Mesi
räägib, kuidas korraga tuleb seitse-kaheksa muna potti panna,
siis juurde seemneleiba, kõvasti pipart ja ulukimaitseainet. Ja siis
kõik vahule lüüa ja mikrolaineahju. Ongi roog valmis.
“Palju neid mune niimoodi päeva peale läinud on?”
“Seni võib-olla kõige rohkem...” Mr Mesi
paneb käed risti rinnale ja mõtleb. “...48. Ma arvan, jah, et
päris 50 ei olnud.”
Aga põhilise
“laksu” saab Mr Mesi otse loodusest.
Selleks on
mitu võimalust. Ta võib minna metsa, pista käe
sipelgapesasse ja ükshaaval putukaid suhu limpsida. Just keskmise
suurusega sipelgad on head ja hapud.
“Karud ju söövad ka
sipelgaid!” arutleb Mr Mesi.
Või nopib ta kuuri tagant
tiigi kõrvalt põdrakanepi õisi – spetsiifilise
kohupiimasegu jaoks või niisama närimiseks. Neil on kibe maitse,
aga siit saab kõva testosteroonilaksu, mis muuhulgas tekitavat koleda
isu seksida.
Või läheb Mr
Mesi nõgesepuhma juurde ja sööb sealt tooreid
nõgeselehti. Aga võib teha ka korraliku viha ja lasta sellega
mööda paljast ülakeha, nii et kublad üleval. Nõges
ergutab närvilõpmeid ja seal on palju taimset valku.
Ja
juba seisabki Mr Mesi keset puhmast, viht käes.
“Ükskord läksime sõbraga Tallinnas R.I.F.Fi peole ja
võtsime õhtul Viru ees vihad välja...”
Tšahh-tšahh, käivad nõgesed üle tema mastaapse
kere. Mr Mesi puhib-ähib ja naerab.
“...Huh-huh... Naised, kes
seda nägid, jooksid muidugi kahte lehte laiali. Aga meil endil oli
küll sihuke laks sees, et...!”
Veel on
oluline teha “paar laksu mesilast”.
Mesitarusid
on Mr Mesil seitse-kaheksa tükki – sealt ka hüüdnimi.
Laksu tarvis meelitab ta mõned mesilased purki, loksutab uimaseks, nopib
tiibupidi välja ja asetab soovitud lihasele, tavaliselt
ülakehale. Ja siis lihtsalt ootab sutsu.
Tavaline on kaheksa
kuni kümme laksu mesilast korraga, siis lööb hea
ärevuse sisse ja leevendab lihasvalusid. Selle pealt on hoopis teine asi
minna jõusaali rauda kangutama või teha ükskõik mida
muud.
“Ja niimoodi palja kerega majandadki kogu aeg tarude
vahel? Ilma kitlita?”
“Mingit kitlit pole vaja. Milleks?
Päikesepaistelise ilmaga käin ma siin mõnikord päris
alasti. Ainult mask on peas!”
“Ja mesitarud,”
räägib Mr Mesi, “on 2002. aastal siitsamast
lähiümbrusest lihtsalt kokku varastatud.” Sõitis kastiga
Nivaga trennist koju ja tõstis möödaminnes peale. Ja nii mitu
õhtut järjest.
Mr Mesi ema Sirje nimetab oma poega
kõvaks vembumeheks ja mäletab, et esimesed tarud olnud siiski
lähisugulaste pärandus.
Rahvameditsiini on
Mr Mesi uurinud mõned aastad.
Ükskord lihtsalt
igavusest võttis kätte roheliste kaantega raamatu loodusravist,
praegu huvitub inimorganismi bioenergeetikast.
Ta on muretsenud
endale pendli, et selle abil elu küsimustele vastuseid saada, ja plaanib
hankida ennustamiskaardid.
“Sa nõiaks pole
mõelnud hakata?”
“Olen küll. Mõnikord
inimesed isegi helistavad mulle ja küsivad nõu –
põhiliselt murtud südamed, armastus. Ma siis kohe pendli pealt
vaatan.”
Kuhu Mr Mesi kõik oma
“looduslikud laksud” kulutab?
Omal ajal sai
maadeldud – Audentese spordikoolis Richard Karelsoni ja teistega. Praegu
on iga päev jõusaal ja kaks korda nädalas jooga.
Trenni teeb Mr Mesi spordiklubis Tallinnas või väikeses
improviseeritud saalis maakodu lähedal.
50kilosed hantlid,
linttraktori ratastest tehtud 160kilone kang, seintel kergelt kobrutav tapeet
ning Sylvester Stallone’i, Metallica ja Ivo Linna postrid.
Aga
paar aastat tagasi, kui spordiklubis tekkisid probleemid, käis ta lihtsalt
oma toonase elukoha, Saku lähedal metsas eri raskustega palke
sikutamas.
“Mismoodi see palgitrenn sul täpselt
käis?”
“Nendega saab ju igasuguseid asju teha.
Tõsta igat moodi, selili ja... Ma isegi jooksin seal metsa vahel, kaks
palki õlgade peal!”
Mis masti
kulturismist me siin üldse räägime?
Sõber Marko “Joker” Tooming, kes Mr Mesi toitumis- ja
treeningmetoodikat omal ajal filmile võttis ja internetti riputas:
“See on sihuke mees, et piisab, kui kangi eemalt näeb – siis
hakkavad lihased juba iseenesest kasvama.”
Kohalikelt meistri-
ja karikavõistlustelt on Mr Mesi küllalt medaleid noppinud. Aga
kaugemale ilmselt ei jõua, jalalihased on kehvad. Geneetiline
värk.
Ega ta tõsiseks sportlaseks väga ei kipugi
– küll aga võiks olla filminäitleja. Juba praegu on Mr
Mesi üks peaosalisi Eesti kulturistide valmivas
amatöörmärulifilmis “Bonsuna: halastamatu &
kompromissitu”.
Autosõbral vajuks Mr Mesi
maakodus suu ammuli.
Nõgeste ja ohakate vahel
logiseva kuuriukse varjus seisavad siin 1948. aasta Moskvitš, veel vanem
Opel, ennesõjaaegne Humber ja mitu uunikummootorratast.
Mr
Mesi tonksab Moskvitši kapotile. “Kunagi ostsin neid ronte kokku
jah. Vennaga hakkame üles tegema. Näis, mis elu toob.”
“Jah? Millega sa muidu igapäevaselt sõidad? Kunagi oli sul
punane Escort.”
“Seda pole enam ammu! Ma vahetan kuus
vähemalt kolm korda autot.”
“Miks?”
“Nii on parem. See, kus ma parajasti olen
... Igaüks ei pea seda teadma.”
Situatsioon tundub
väga ohtlik ja midagi edasi küsida ma ei julge.
Kuidas Mr Mesi lõõgastub?
Ta oskab ühe käega klaverit mängida (“Yesterday”,
Eesti hümn, jõululaulud) ja käib nädalavahetustel
klubides naisterahvaid uudistamas.
Mr Mesi räägib, et
Eesti naised on küll ilusad, aga liiga tihti raha peal väljas. Ja et
õige naine peab eelkõige olema naiselik. Nagu selgub
lühikesest arutlusest, määravad naiselikkuse Mr Mesi hinnangul
naisterahva keha teatavad füsioloogilised üksikasjad.
“Aga kes on Eesti kõige naiselikum
naine?”
Mr Mesi paneb käed vaheliti, ringutab ja
kissitab tükk aega mõtlikult silmi. “Kur-rat, ei. Seda ei
saagi öelda. Näiteks suvel Pärnus on ju iga teine naine
kõige naiselikum!”
Mr Mesil on üks
unistus ka.
Sõidame Mr Mesi askeetliku
privaatjõusaali juurest tagasi talukoha poole. Järsku hakkab ta
esiistmel hüppama ja karjuma. “Näe, rästik! Oota
korra!”
Ja juba ongi ta uksest väljas, asfaldil
vonkleva ussi kohal upakil ja õhinat täis nagu väike poiss,
kellele äsja teistest palju ägedam mänguasi osteti.
Lasta end rästikul hammustada on Mr Mesi ammune unistus. Sealt
võib saada eriti hea laksu!
Paraku on siiski tegemist lihtsa
nastikuga ja seekord Mr Mesi ussilaksu proovida ei saa.
Marek Liiva täispikk hüüdnimi on Monster Muscle Man Mr Mesi
Oma toitumis- ja treeningfilosoofiat on ta põhjalikumalt tutvustanud internetiküljel www.fitness.ee . Sealt selgub, et toidulisanditena lähevad käiku veel astelpajumarjad, kuusevõrsed, saialilled, oliivõli, lusikatäied puhast pipart ja isegi pärm – kuivalt, pulkadena.
“Aga kui ta ise usub, et sellest tugevamaks läheb, siis lasku käia,” arutleb Ott Kiivikas. “Kuigi mina küll ei tea, et kuskil mujal maailmas keegi sihukest pulli teeks...”
Oma toitumis- ja treeningfilosoofiat on ta põhjalikumalt tutvustanud internetiküljel www.fitness.ee . Sealt selgub, et toidulisanditena lähevad käiku veel astelpajumarjad, kuusevõrsed, saialilled, oliivõli, lusikatäied puhast pipart ja isegi pärm – kuivalt, pulkadena.
- Mida sellisest mehest arvata?
- Kulturismiguru Indrek Otsus seisukohta ei võta. Õnneks aitab hädast välja Ott Kiivikas, Mr Mesi kunagine treener.
“Aga kui ta ise usub, et sellest tugevamaks läheb, siis lasku käia,” arutleb Ott Kiivikas. “Kuigi mina küll ei tea, et kuskil mujal maailmas keegi sihukest pulli teeks...”
Igasuguse rahaga on Mr Mesi puhul hämar lugu
;Tavaliselt käib ta paari päeva tagant Säästumarketis või Maximas, kus paneb korraga hakkama umbes 800 krooni, et osta muuhulgas
;“Nii et sealt saad siis raha?”
;“Ei. See pole praegu minu sissetulek. Mul ei olegi sissetulekut.”
;“Mitte mingisugust?”
;“Ei ole jah.” Mr Mesi teeb mõtliku pausi. “Käisin sõpradega Hispaanias;– omad asjad, parem on, kui pikemalt ei räägi. Tulime ära ja raha jäi;minu kätte. Sellest praegu elangi. Hispaania-rahast.”
;Tavaliselt käib ta paari päeva tagant Säästumarketis või Maximas, kus paneb korraga hakkama umbes 800 krooni, et osta muuhulgas
- ;vähemalt 30 pakki kohupiima
- 20 kohukest
- ;40 pätsi saia
- ;5-6 pätsi teraleiba
- ;4-5 pakki hapukoort
- ;kuni 5 kg liha
;“Nii et sealt saad siis raha?”
;“Ei. See pole praegu minu sissetulek. Mul ei olegi sissetulekut.”
;“Mitte mingisugust?”
;“Ei ole jah.” Mr Mesi teeb mõtliku pausi. “Käisin sõpradega Hispaanias;– omad asjad, parem on, kui pikemalt ei räägi. Tulime ära ja raha jäi;minu kätte. Sellest praegu elangi. Hispaania-rahast.”