Must mullaäri
Levinuim skeem müügimulla saamiseks käib nii. Ehitaja tahab vabaneda ehitusplatsi alla jäävast mullakihist, tellib mulla koorimise ja äraveo. Sellega tegelev firma sõelub pinnase läbi (sõelumine on Nõukogude aja järgne uus trend, eurotrend) ja müüb maha hinnaga umbes 100 krooni tonn, lisades pinnase hinnale umbes poole. Mõnikord annavad ehitajad pinnase poolmuidu ära, ehitusjäätmete seas.
Koorimiseks on ka luba vaja, kuid lube võetakse kohalikest keskkonnateenistustest välja üsna harva, mis jätab selle äri külge kahtluse, et mingi osa mullast kooritakse n-ö mustalt.
Enamik sõelale jäänust läheb kaubaks
20-50 protsenti pinnasest tuleb mulda sõeludes kõrvale panna. Kuid ka sellest saab asja - järelejäänud sodist eraldatakse veel killustik ja maakivid, viimased pestakse puhtaks ja lähevad samuti müügiks. Pinnase sõelumisel jääb lõpuks üle vaid sõelumismasina müra, kõik muu õnnestub hea tahtmise korral rahaks teha.
Enamik mullamüügiga tegelevaid pisemaid ettevõtteid omab kontaktina mobiiltelefoni ja arveldab sularahas. Kuid on ka soliidseid tegijaid. Alltöövõtjatena on nad suurte ehitajate juures ja askeldavad ehitusplatsidel. Eriti magus tükk on mõni tööstus- või laohoone - selle alla jääb korraliku põllulapikese jagu mulda, mida enam ei vajata. See sõelutakse kas kohapeal või viiakse sõelumisplatsile. Tulemuseks on haljastusmuld, mida ei pea enam kividest puhtaks rehitsema.
Alkarsons Grupp on üks neist firmadest, kes sõelub suure ehitaja platsidel ette jäänud mulda. Firma juht Tanel Suitsmart üritab Ekspressiga rääkides rasketehnika mürinast üle karjuda - mullaga tegelemine on lärmakas protsess.
"Sõelume Merko materjali," ütleb ta ehitusplatsidelt pärit mulla kohta. "Meil on oma sõelumisplats." Nõudlus on Suitsmarti sõnul oi kui suur. Mahtusid pole ta kokku löönudki, sellepärast ei tea öelda, kas on sel hooajal ka kõvasti rohkem mulda sõelutud kui varem.
Üks suuremaid mullatootjaid on Tallinna Vesi, kuid Suitsmart ütleb, et nende toodetud mullast ei maksa kõigile haljastajatele kõva häälega rääkida. "Mõned ei taha sellest mullast kuuldagi," ütleb Alkarsons Grupi juhataja, "Tallinna Vesi laseb setted turbaga läbi, selline muld murule ei sobi - ei kannata tallamist."
Kallis solgimuld
Tallinna Vesi müüb aastas umbes 20 000 tonni nn reoveesettesegu ja on ilmselt üks suuremaid mullatootjaid. Jääkmuda kääritatakse metaantankides 35 kraadi juures ja kestab see protsess 20 päeva. Eraldub metaangaas, väheneb lõhn ja hävivad haigusetekitajad. Sete, millest vesi on eraldatud, veetakse komposteerimisväljakutele, segatakse turbaga ja aasta pärast on kasvumuld valmis.
Tallinna Veele ei ole mullamüük kasumlik äri, kuid aitab vähendada keskkonnakulusid. Puhastusjaamade juht Riho Sobi teab: reoveekäitlejate seas on liikvel ütlus, et kes esimesena suudab saada kasumit reoveesette realiseerimisest, sellele püstitatakse ausammas.
Monumenti seni veel pole ja reoveesette prügilasse vedamise asemel (hinnaga 1000 krooni tonn) tehakse sellest hoopis mulda. Kulutused on ikkagi mitu korda suuremad müügihinnast (90 krooni tonn). "Näiteks on üks firma teinud mei le ettepaneku kogu tekkiva reoveesette komposteerimiseks, kui me maksaksime neile 250 krooni tonni kohta," räägib Sobi põllu jaoks ihaldatava mulla kallist saamisprotsessist. Reoveepuhastusjaama muld sobib hästi näiteks kasvuhoonesse või aiamaale.
Muld.ee
Veel üks mullamüüginimekirjades tihedalt kohatav nimi on VK Holt. Tegemist on ilmselt parima positsiooniga mullamüüjaga internetis, sest firmale kuulub domeen muld.ee. Äriregistri andmetel pole tegemist just suure ettevõttega. Seda juhib Taivo Lootus.
VK Holti juhi sõnul (kes ei soovinud oma nime avaldada) on sõelujaid saanud nii palju, et see tekitab juba väikest viisi probleeme. Neli aastat mulda sõelunud ja müünud ettevõte vaevles tänavu ka mõningas mullapuuduses.
Paljudes uuselamurajoonides kulub pinnas haljastamisel endale ära ja teistele ei müüdagi.
Mulla koorimiseks peab olema luba ja selle saab, kui võtta ehitise alla jäävat või põllumajanduses üle jäänud pinnast. Kuid nii nagu igas muus äris, õnnestub ka mullaäris natuke sigadust teha konkurentide arvel või kliendil nahka üle kõrvade tõmmates. N-ö mustalt, ilma paberiteta saadava mulla kohta hakkab VK Holti juhataja naerma - tema pole kuulnud, et mulda kuskilt varastatakse. Nii hulluks pole mullamüüja sõnul asi veel läinud, et selline tegevus tooni annaks.
Turbapraak mädaneb mullaks
Kus aga on mullaäris turbatootjad, kõvad eksportöörid? Igal aastal läheb suur kogus turvast ekspordiks. Tootsi Turba kontorist öeldi, et turbamullaäriga tegelevadki rohkem soomlased, nende uued omanikud. Mulda selle klassikalises mõttes aga ei teki kuigi palju.
Turbatootjatel läheb vahest miskit raisku ja sellest saab kasvumulda. Kolm miljonit kuupmeetrit kasvuturvast aastas aga pole Turbaliidu tegevdirektori Erki Niitlaane sõnul päris see muld, mida haljastuseks saaks kasutada. "Muld on erialainimese jaoks midagi väga konkreetset, turvas aga läheb mullaks vaid siis, kui on tavalisest lagunenum või läheb turbatööstusel raisku, näiteks saab liiga märjaks või on mõni muu häda juhtunud," seletab Niitlaan erialaseid tõdesid. Hetkel Amsterdamis viibides otsib ta telefoni teel üles teised mullaasjatundjad ja saab tulemuseks turbatööstuse ligikaudse panuse mullaärisse, see on üsna väike. "Tegemist on üsna väheste firmade huviga," nendib ta, "puudutab rohkem neid, kellel raba linnade lähedale jääb. Selliseid firmasid on paar tükki."
Üks neist, Ahtal AS, kaevandab turvast Tallinna külje all Rae rabas. Mulda teevad nad 2000-3000 kuupmeetrit aastas, olles sellega siiski suurim mullatootja turbatööstuses.
Veidi mustavõitu äri
Maavarade komisjoni kuuluv Erki Niitlaan Turbaliidust on kursis ka sellega, kui palju lubasid on antud mulla koorimiseks.
"Neid lubasid on ikka taotletud üsna vähe, seega peaks kohati olema tegemist suhteliselt musta äriga," arvab Niitlaan. Seadus, mis nõuab kohalikust keskkonnateenistusest loa küsimist, on juba rohkem kui aasta vana, aga kõik võib-olla ei teagi seda ja tegutsevad ilma loata edasi, oletab Turbaliidu tegevdirektor.
Keskkonnaministeeriumil pole ülevaadet, kui palju kooskõlastusi on kõik keskkonnateenistused kaeviste n-ö teisaldamiseks välja andnud. Harjumaa Keskkonnateenistuse andme t el jääb nende kooskõlastuste arv alates seadusesätte jõustumisest 2005. aasta 1. aprillist kümne piiresse.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul küsitles keskkonnainspektoreid ning peale ühe näite - Pärnumaal toimunud mullakoorija trahvimise - rohkem juhtumeid illegaalse mullaga ei leitudki. Tõestada on salamullaäri tihti raske. Inspektsioon loodab, et maapõueseaduse parandused teevad inspektorite töö lihtsamaks.
Ehitusprahi kõrval tekib huumus
ATI Grupp sõelub mulda Väo karjääris, kuhu tuuakse ka igasugust ehitusprahti. Valmis muld maksab 100 krooni tonn. Käitlusjuht Kalle Kohtla peab oluliseks eurodirektiive, mida järgitakse ehitusjäätmete taaskasutusse võtmisel - Euroliit nõuab, et kindel protsent läheks taas ringlusse. Mulda sõelutakse aastas 5000 - 10 000 tonni, seega pole see firma jaoks just kõige suurem äri. Kuid nõudlus aina kasvab.
"Ehitusfirma võtab pinnase ära, meie laseme läbi sõelte, 20-50 protsenti läheb nii-öelda kaduma," selgitab Kohtla tootmisprotsessi, milles pole mingit raketiteadust. Sõelumine tuli moodi käitlusjuhi sõnul viis-kuus aastat tagasi, enne visati pinnas laiali nii, nagu ta kooritud oli, ja nobedad haljastustööliste näpud riisusid rehadega pealt suuremad kivid ära. Käsitöö on aga kallis ja nüüd valdavalt sõelutakse, masinatega.
"Momendil on isegi mulda järel," teeb Kohtla kiire revideeringu defitsiitse materjali varudest. Põhjus soe suvi - päikese ja kuivaga on vägagi hea sõeluda. "Pori ei pressi ju läbi sõela," ütleb ta selgituseks, miks praegu lörtsiga sõelad tühjalt seisavad.
Mullavargus pole nii lihtne kui metsavargus, arvab Kohtla selle valdkonna musta äri väljavaadete kohta: "Siin on ikka suuri masinaid vaja, palju müra, palju jälgi. Aga kui varastatakse metsa, eks leidub ka mullavargaid, kuigi pole neist kuulnud."
Eurodirektiivid mullasõeluja sõnul nende toodet ei puuduta. Kohtla ei salgagi, et sõelutud haljastusmullas võib vabalt leiduda kogu Mendelejevi tabel: "Rangelt jälgitakse kasvumulda, meie aga ei garanteeri ei raskete ega kergete metallide puudumist. Pinnas oli ju nõukogude ajal maas, siis korjas ta kõik pliiühendid ja mis iganes õhus leidus endasse ja nüüd kooritakse ära sõelumiseks. Toidutaimi selle sees kasvatada ei maksa."
Mis on muld
- Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
- Kõige tähtsamat osa etendab muld taimede ning otseselt või kaudselt loomade ja inimese elu alusena.
- Organismid omakorda etendavad tähtsat osa mulla tekkes, eriti huumuse tootjate ja transportijatena. Nad hoolitsevad ka mulla õhutamise ja läbisegamise eest (bioturbatsioon).
- Mullateaduses vaadeldakse mulda enamasti 1,00...1,50 m sügavuseni. Sageli on sellest allpool ainult peenestunud kivim, mille koostis on vähe muutunud.
Allikas: Wikipedia
