Reis Lottemaale
On aasta 2013 varasuvi. Maikuus avati Tahkurannas laste teemapark Lottemaa. Tee Pärnu-Riia magistraalilt keerab männimetsa vahele. Päike paistab, linnud laulavad, meri sillerdab. Ekskursioonibussidest pudeneb mudilasi ja nende vanemaid, munakivisillutisel kolisevad väiksed varikatustega puuvagunid, kuskilt kostab kandlemängu, lepatriinu Uku ausammas sülgab klaaspärleid, roosipõõsad lõhnavad.
Lotte “isadele” Heiki Ernitsale ja Janno Põldmale meenub 2010. aasta hilissügis. Terve aasta oli olnud väga pingeline. Suurejoonelist projekti, mis paneks turiste Pärnumaale voorima, ilma riigi rahalise toeta ei tee. Riik hakkab kukru kergitamisele mõtlema aga alles siis, kui esitatakse filigraanne projekt. Vaja oleks umbes 60 miljonit, osa sellest saaks ise ka maksta, arvutasid Lottemaa rajajad. Oli tarvis teha detailplaneering, arhitektuurne lahendus esitati koos arhitektide Andres Orava ja Eva Kalaga, eelkõige tuli aga kaubale saada maa omanikuga.
RONG PEATUB, inimesed astuvad perroonile ja satuvad väikesele munakivisillutisega väljakule, mida ümbritsevad madalad majakesed. Platsi keskel on Lepatriinu Uku, Leiutajateküla asutaja ausammas, kus lugupeetu istub väikesel kännul ja mängib kannelt. Siia platsile pääseb ilma piletita, siin jagatakse päevaprogramme ja saab ka osta sööki-jooki ning meeneid.
4,5 hektaril paikneval Lottemaal on rõhk põnevatel avastustel ja mängulistel seiklustel. Tulija satub juba väravas maailma, kus elavad ja tegutsevad targad, sõbralikud ja lustlikud olendid, kelle juuresolek on märgatav ning kes külalislahkelt lubavad uutel sõpradel oma kodus kõike proovida, katsetada ja imetleda, sest Leiutajateküla kõige tähtsam mõttetera ütleb: headus teeb elu huvitavaks.
Kontrastid on peidetud: kohati kõrgtehnoloogilised atraktsioonid mahutatakse mängulisse vormi. Siin on tavapärane, et juhtuvad suuremad ja väiksemad imed: keegi hõljub, asjad elavad oma salapärast elu, materjalid muudavad omadusi.
MAISIPULKADE MASIN meenutab väljast suurt vanaaegset puust rehepeksumasinat – välisküljel on näha puust hammasrattaid ja lintülekandeid, masin seisab kõrgetel jalgadel ja küljel on väike luuk, mille juurde viib paari astmega trepp. Lapsed saavad ronida masina sisse ja teisest otsast väljaviivat liurada pidi alla lasta.
Jäneste maja juures võtab lapsi vastu Adalberdiks kostümeeritud näitleja. Ta on alati vaimustusega otsinud uusi leiutamisvõimalusi. Kuna maailmas on nii palju huvitavat, siis jääb tal sageli midagi pooleli. Maja ümber on mitu hooletusse jäänud kummalist masinat, kuhu saab sisse ronida. Mõned nupud töötavad – näiteks läheb propeller või vilkur tööle või hakkab kusagilt auru tulema.
Maja nurgatornis asub planetaarium. Esimese korruse seintel on pildid ümber väikeste lõkete istuvatest taevalepatriinudest. Klausi jutu järgi teevad nad öösel taevas lõket ja puhkavad jalga ja meie näeme neid siit maa pealt tähtedena. Planetaariumi kuppellae siseküljele on paigutatud tillukesed lambid, mis vastavalt vajadusele moodustavad eri galaktikaid, tähtkujusid ja planeete. Planetaariumi põrandal saab lesida, selleks on maas hulk kott-toole. Jutud planetaariumis on salvestatud eri keeltes.
KOERATÜDRUK LOTTE on Eesti üks edukamaid brände. Leiame Lotte kepsutamas paljudel toodetel: kõrrejoogipakkidel, vihmavarjudel, voodilinadel, dušigeelidel, vihikutel jne. Samuti on Lotte joonisfilmid edukad Rootsis, Soomes, Saksamaal, Hollandis ja mujal. 2011. aastal valmis Joonisfilmil ühistööna koos Riia Joonisfilmiga “Lotte ja kuukivi saladus”.
Janno Põldma ja Heiki Ernits võtsid Lottele, Brunole ja teistele Leiutajateküla elanikele kodu leidmist väga tõsiselt. Otsiti mitu aastat. Sai sõidetud läbi kümneid vabu maatükke, üks ilusam kui teine, aga ikka ei tekkinud seda õiget tunnet. “Üks väga paljutõotav koht oli järve ääres. Aga Lotte kodu peab olema mere ääres,” ütleb Heiki Ernits.
Ja siis leiti ideaalne paik – Eesti tuntuima kuuortlinna külje all, mere ääres, ilusa männimetsa ja mererannaga maatükk Reiu külas. Kinnistu kuulus Kaitseliidu Pärnumaa malevale, kellele see oli harjutusala ja eriorganisatsioonide laagripaik – sihtotstarbega riigikaitsemaa. Endine sõjaväelinnaku territoorium oli täis vene raketibaasi aegadest jäänud varemeid. Riik andis Kaitseliidule loa maaga tehing teha ning Sihtasutus Leiutajateküla sõlmis 35 aastaks hoonestusõiguse lepingu.
Bruno majja on ehitatud makettidest maailm, mida Lotte külastas oma reisil Lõunamaale. Põrandast ligi meetri kõrgusel asuvad maketid on mitmemeetrise läbimõõduga. Siin asuvad seenemeister Mihhaili maa-alune seenetöökoda, jänes-doktor Ave polikliinik, sooämbliku maailm, kus mõisted all-üleval on saanud vastupidise tähenduse On ka siniste elevantide maailm, kus tillukesed elevandid on ehitanud endile liiva sisse küla…
KOGUPERE-TEEMAPARGI idee, nagu soomlaste Muumimaa ja rootslaste Pipimaa, on olnud paljudel arendajatel ning Lottemaa-fantaasiad on läbi mängitud peaaegu igas Eesti maakonnas. Ilma Lotte kahe isa – Janno ja Heiki nõusolekuta ja vaimse toeta polnud see aga mõeldav.
Lotte maja on Lottemaa kõige tähtsam maja. See on mängude ja ürituste maja, mille ees on väike laudadest aed jalgväravaga ja peenrad päris porganditega. Külastajaid võtab maja juures vastu Lotte-kostüümis näitleja. Esimesel korrusel asuvad Lotte elutuba ja köök-muuseum. Seal on ka vanaaegses stiilis pliit-leivaahi. Söögitoa tornipoolses otsas on väike karussell. Esimesel korrusel asub suhkrumasin ja nõudepesumasin. Toad on möbleeritud nii, nagu siin elataks päriselt.
Söögitoas saab korraldada mitmesuguseid üritusi: laste sünnipäevi, esinemisi, kontserte jne. Juba on registreeritud ka esimene abielu...
Teisel korrusel asuva toa põrandale on joonistatud keksukast, reis ümber maailma, tsirkus, keeglirada jne. Riiulitel on lauamänge ja raamatuid. Toa ühes otsas on mehaaniline nukuteater. Väike trepp ja lift viivad kolmandale korrusele, kus asub Lotte pehmete mänguasjadega magamistuba. Liuraja abil saab jälle alla laskuda. Katuserõdult avaneb vaade Lottemaale ja merele. Siin asub ka teleskoop.
Lotte maja saavad kasutada ka erivajadustega lapsed. Selleks on sinna ehitatud invalift. Maja ümber on veel mitmesuguseid objekte: postament roosidega, porgandimõõtmise masin, lillede istutamise masin, varikatused Oskari kahe masina jaoks: pesumasin ja välgumasin.
LAADAPLATSILE VIIVA teeraja ääres on väikesed viljapõllud, juures selgitavad tekstid – saiavili, leivavili, sepikuvili, puder. Sügisel toimub siin ka viljakoristus Leiutajateküla moodi: jänesed tulevad vikatitega põllule ja lepatriinud seovad vilja vihkudesse.
Väljaku vastasservas kõrgemal künkal on tuulik. Laadaplatsi keskel on Giovanni hiigel-kööginõudest purskkaev. Platsil on rida pikki istepinke kontserdikuulajatele. Giovanni majas toimuvad neli korda päevas teatrietendused ja koolitunnid. Iga aasta juulikuu viimasel laupäeval toimub Lottemaa laulupidu, kord suve jooksul aga suurem käsitöö- ja aiasaaduste laat. Müügilauakestelt saab osta lahtist limonaadi, mida valmistatakse kohapeal, ja jäätisepaviljonist pehmet jäätist.
Leiutiste võistlusel on kohal kõik tähtsamad Leiutajateküla tegelased, pauku teeb Väino plahvatav sepikumasin. Suvi lõpeb Lepatriinude Ööga, kus mere ääres lõkke ümber tantsides meenutatakse Leiutajateküla asutajat lepatriinu Ukut. Nimelt oli Uku see, kes lausus Leiutajateküla tarkusetera: proovida tasub ikka.
Hoiame pöialt, et Heiki ja Janno visioon teoks saaks!
| Heiki Ernitsa nägemus sellest, kuidas Lottemaa kaardil välja näeb. | |
 | |
| 1. | Pääsla |
| 2. | Leiutajateküla asutaja lepatriinu Uku mälestussammas |
| 3. | Minileiutajateküla |
| 4. | Maisipulkade masin |
| 5. | Bruno maja |
| 6. | Jäneste maja |
| 7. | Staadion |
| 8. | Lotte maja |
| 9. | Oskari töötuba |
| 10. | Lotte lennumasin |
| 11. | Laadaplats |
| 12. | Sigade maja |
| 13. | Veski |
| 14. | Giovanni maja (teater) |
| 15. | Fluffy maja – söögikoht |
| 16. | Skulptuuride park |
| 17. | Muttide maja (ei ole plaanil näha, sest on maa all) |
| 18. | Vesiveski ja sild |
| 19. | Parvedega üle tiigi tõmbamise koht |
