Riigi kaitsel – vabatahtlikult! Isamaa eest!

 (9)
                 
Riigi kaitsel – vabatahtlikult! Isamaa eest!
Täis indu: Sõdurid ja nende järelkasv marssimas 2009. aastal Kevadtormi õppusel. (Foto: Tõnu Noorits)
Kristjan Pillak / Eesti Ekspress
Miks käivad tuhanded inimesed regulaarselt ja vabatahtlikult Kaitseliidu all riiki teenimas?

Eestis on praegu ligikaudu 29 500 mittetulundusühingut ja sihtasutust, lisaks veel seltsingud, mille arv ei ole täpselt teada, kuid mida hinnatakse olevat umbes 500. Kokku seega umbes 30 000 kodanikuühiskonnal põhinevat organisatsiooni. Kaitseliit on üks suuremaid neist.

Kaitseliit ei saa küll ennast võrrelda Eesti kooride ühinguga, kus on üle 100 000 aktiivse liikme, ega korteriühistute liiduga, kuid sellegipoolest, ligi 22 000 liiget koos eriorganisatsioonidega on aukartust äratav number. Meid – kaitseliitlasi, naiskodukaitsjaid, kodutütreid ja noorkotkaid – on väga palju. See peaks sisendama Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide liikmetesse suure annuse enesekindlust ja turvatunnet.

Organisatsioonide eesmärgid ja ressursid on erinevad. Mida laiem mõju on organisatsiooni tegevusel, seda suuremad on tema käsutuses olevad ressursid. Kaitseliit koondab inimesi, kes on pühendanud ennast vabatahtlikult kodumaa kaitsele. See missioon on andnud Kaitseliidule riigis erilise positsiooni. Kaitseliit ei ole riigiamet ega mittetulundusühing, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik. Kaitseliidul on oma seadus. Kaitseliidule on delegeeritud suur hulk olulisi, riigi kaitsevõime loomise ja parandamisega seotud ülesandeid ning vastavalt eraldatud maksumaksja rahakotist ka vahendeid.

Võib arutleda, milline oleks Kaitseliit siis, kui meie tegevus toetuks vaid liikmemaksudele, vabatahtlikele annetustele, majandustegevusele ja ELi projektidele – nii nagu toimib suurem osa Eesti kolmandast sektorist. Praegu aga – rohkearvulisena, seadusega määratletuna, avalik-õiguslikuna, eelarvestatuna, kuid siiski selgelt vabatahtlikkusel püsivana on Kaitseliidu positsioon Eesti kodanikeühiskonnas eriline ja oluline. Seda suurem peaks olema Kaitseliidu roll ka ühiskonna liitjana, ühiskonnale ja oma liikmeskonnale turvatunde pakkujana.

Eestis on taasiseseisvumisest saadik tuntud muret iseseisvuse püsimise pärast. Kohe võeti suund ELi ja NATO liikmelisusele ning mõlemad eesmärgid on saavutatud. Rahvusvaheline tunnustus ning majanduslik ja sõjaline koostöö on põhiline omariikluse püsimise garantii. Selles osas on ühel meelel olnud nii Eesti rahvas kui ka poliitikud. 1995. aastast teeb Eesti Kaitsevägi kaasa NATO, ELi, ÜRO ja koalitsioonide juhitavates operatsioonides. Aastate jooksul on välismissioonidel osalenud üle 1800 kaitseväelase.

Kaitseliit ei ole jäänud sellest kõrvale. Kaitseliidu peastaabi korraldatud küsitlus näitas, et 62 protsenti kaitseliitlastest on valmis minema välismissioonile, kui neile tagatakse töökoha säilimine. Alates 2004. aastast on Kaitseliidu baasil moodustatud üksused osalenud rahutagamise operatsioonidel, näiteks Balkanil. Kokku on Kaitseliidu baasil värvatud üksustes välisoperatsioonidel osalenud üle 200 kaitseliitlase.

Mehed ja naised tulevad kokku, käivad relvaruumist läbi ja kogunevad rivisse. Mis neid selleks sunnib? Kas tahe kuuluda organisatsiooni? Ihalus hoida käes relva? Tahe ennast proovile panna ja seeläbi ise kasvada? Aidata kaasa Eesti riigi kaitsevõimele? Ju on igaühel oma isiklik motivatsioon.

Kaitseliit on läbilõige Eesti ühiskonnast, omades ühte selget joont – valmidust vabatahtlikuks riigikaitseks. Kaitseliit teeb kaasa kogu inimese elukaare, pakkudes tegevust nii noorele kui vanale, nii naisele kui mehele. Oled sa noorkotkas või kodutütar, tegev- või toetajaliige – sa oled üks suurest sõpruskonnast.

Kaitseliidu ülesanded ei piirdu sõjaliste võimete ja kaitsetahte arendamisega. Tänu oma liikmete kõrgele valmisolekule ja heale väljaõppele, samuti kasutuses olevatele tehnilistele vahenditele on Kaitseliit väärtuslik partner politseile ja päästeametile. Näiteks 2005. aasta jaanuaritormi üleujutuste päästetöödel mängisid kaitseliitlased olulist rolli. Osaleti pronksiöö sündmustes, on likvideeritud metsatulekahjusid ning otsitud metsa eksinud inimesi.

Kaitseliidu põhiolemus ja jõud tugineb vabatahtlikkusele. Seetõttu on Kaitseliidus viimastel aastatel hakatud tunduvalt rohkem tähelepanu pöörama organisatsiooni kollektiivsele iseloomule.

Riigi turvalisus ei sünni staapides, vaid külades, alevites ja linnades – seal, kus elavad ja tegutsevad meie vabatahtlikud liikmed ja pealikud, meie jaod ja rühmad. Just malevkondades ja naiskodukaitse osakondades sünnib väga oluline osa Eesti kaitsevõimest.

Siit ka organisatsiooni põhilised väljakutsed – liikmeskonna kasvatamine, esmatasandi üksuste tugevdamine ja motiveerimine, malevkondade iseseisva teovõime kasvatamine. Kaitseliit on esindatud igas Eesti omavalitsuses ja igas ühiskonnagrupis. Kaitseliit on rahva jõud.

Seda jõudu tuleb hoida ja kasvatada.

Isamaa eest!

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Nimi
Kommenteerimistingimused