Pedagoog võttis enda juurde elama nii teismelise ema kui tema imiku
16aastane Eike Kreek sattus ultraheliuuringule tsüsti kahtlusega. Aga tsüsti ei olnud. Tema kõhus siputas 18. nädala vanune loode. "Palju õnne, te saate emaks," ütles günekoloog. “Aborti enam teha ei saa, liiga hilja.”
Eike ei julgenud lapseootusest vanematele rääkida. Ja kui lõpuks rääkis, uurisid vanemad kohe abordi võimaluste kohta. Eike kuulis alatasa juttu, et “sa ei saa hakkama, see olukord rikub su elu ja targem oleks laps üldse ära anda”.
“See ei ole nii! Ei saa olla,” mõtles ka Cäthryn Alliksaar, kui selgus, et ta ootab last. Ta oli mõned päevad varem pidanud 17. sünnipäeva. Üheksas klass oli pooleli. Isegi kärkivaid vanemaid tal polnud, tüdruk elas lastekodus.
Lastekodus soovitati aborti teha.
Kui 16aastane Nipitiri hoidis käes positiivset rasedustesti, kohisesid tal kõrvad. Just kõrvade kohin tähendab talle tänagi veel nii valusat aega, et ta räägib oma loo Nipitiri nime all.
Perekond ja tuttavad soovitasid Nipitiril teha aborti, kuid ta ei tahtnud.
Nii Cäthryn, Eike kui Nipitiri otsustasid lapse sünnitada. See otsus peletas nende kõrvalt peigmehed. Kõigist kolmest said teismelised üksikemad.
Alaväärsuse kehastus