Steve Jürvetson: "Eesti majandusel pole häda midagi"
Hotmaili ja Skype'i müügiga terve varanduse teeninud Steve Jürvetson on kiire elutempoga mees, kelle päevaplaan on sekundi pealt paigas.
Selle enesekindla ja aktiivse suhtleja sabas sörgivad igal sammul ettevõtjad, kes tahavad talle õlleklaasi taga või kohvilauas oma äriplaane tutvustada.
Ka käesoleva, Ekspressile Californias Stanfordi ülikoolis antud intervjuu käigus ilmuvad kusagilt Jürvetsoni juurde Rootsi firma Vox Biblia tegelased, andes kiire ülevaate oma äriplaanist: Piibel - raamat, mida trükitakse 500-800 miljonit eksemplari aastas - nüüd internetis, mp3 audioformaadis, kahele miljardile kristlasele üle maailma!
"800 miljonit? Tõsi ka või?" imestab Jürvetson rootslaste jutu peale ja haarab kohe härjal sarvist: "Saada mulle äriplaan, mulle see piiblivärk meeldib!"
Seejärel vahetatakse visiitkaarte ja rootslased lahkuvad.
Jürvetson oli Skype'i suuremaid investoreid, enne kui eBay tolle firma ära ostis. Praegu on ta investeerinud Tallinna börsile ja firma Broadgate Capital kaudu Baltikumi kinnisvarasse. Tollele firmale kuuluvad näiteks maksu- ja tolliameti hooned Narva maanteel.
"Mida arvad Eesti majanduskasvu järsust pidurdumisest?"
"Ma ei tunne muret, sest mind huvitab pikem perspektiiv," ütleb Jürvetson. "Kui me mõnda ettevõttesse investeerime, siis ei huvita meid, mis toimub selles kvartalis või sellel aastal. Tähtis on, kuidas on seis 5-7 aasta pärast."
Kiire majanduskasvu ja suurte muutuste järel on tagasilöögid tema sõnul loomulikud. Tõusud ja mõõnad - see ongi majandus!
"Mõtleme hetkeks, kas midagi on Eesti riigis fundamentaalselt halvem kui pool aastat tagasi? Ei ole ju! Kõik eeldused on sama head!" ütleb Jürvetson. "See, et majanduskasv oli eelmisel aastal selline, aga tänavu teistsugune - mind ei huvita see! Kümne aasta pärast pole sel enam mingit tähtsust."
Tuleviku osas annavad talle Eesti suhtes kindlust eestlaste ettevõtlik vaim ning suuresti e-teenustel baseeruv infoühiskond. Jürvetsonil on Eestis huviorbiidis ka mõni uus firma, peamiselt interneti-, nano- ja geenitehnoloogia vallast.
"Ma arvan, et aina rohkem uurimisgruppe peaks Eestit külastama, et mõista, mida toob tulevik interneti vallas - kuidas hakkame internetis hääletama ja makse maksma." Veeb kubiseb tema hinnangul kasutamata võimalustest, näiteks pole keegi veel loonud eBay-sarnast toimivat oksjonikeskkonda teenustele.
Oma seni parimateks investeeringuteks peab Jürvetson Hotmaili ja Skype'i, millest viimane muudab tema arvates maailma telekomi miljarditööstusest miljonitööstuseks. "Inimesed saavad aru, kui nad ei pea maksma e-kirja saatmise eest, siis miks nad peaksid maksma telefonikõne eest?" küsib ta.
Enim kiidab Jürvetson oma portfellis Baidut, mis on otsingumootori Google Hiina versioon. Baidu aktsia hind on New Yorgi börsil pisut enam kui aastaga kolmekordistunud ja firma turuväärtus küündib 10 miljardi dollarini (98 miljardit krooni). Jürvetsoni investeerimisfond Draper Fisher Jurvetson on Baidu suurim aktsionär.
Tulevikus tahab eesti verd riskikapitalist oma kasumid teenida aga hoopis uuest valdkonnast - sünteetilisest bioloogiast.
"Luua laboritingimustes ei millestki eluvormid - see avab tehnoloogiafirmadele ettenägematud kasvuvõimalused ning käivitab eetilised ja filosoofilised debatid," ütleb Jürvetson. Lähikuudel valmib ühes tema portfelli ettevõttes "tark bakter". "Ja kui see sünnib," kuulutab Jürvetson enesekindlalt, "siis maailm näeb, et nagu on tehtud viina ja õlut, oleme me valmis tegema mitmesuguseid süsivesinikke - kütuseid, kemikaale, plaste. Kõike, mis seni sõltub otsa lõppevast naftast."
Samuti ennustab Jürvetson, et peagi näeme maailmas uusi ärimudelid puhta joogivee ümber, sest "elu allika" kättesaadavus muutub mitmel pool aina kriitilisemaks.
Jürvetson rahastas "Laulvat revolutsiooni"
- Hewlett-Packardi ja Apple'i taustaga Steve Jürvetson on investeerimisfirma Draper Fisher Jürvetson (DFJ) tegevjuht. Tema vanemad on väliseestlased.
- Viimasel ajal tihedamini Eestis käiva Jürvetsoni senised tuntuimad investeeringud on Hotmail, Skype, Baidu ja Kana. Mees on rahastanud ka Egeeni ning dokumentaalfilmi "Laulev revolutsioon".
- DFJ saab igal aastal ligi 30 000 äriplaani, millest valitud osutuvad edukateks ja neid rahastatakse. Neist äriprojektidest, kuhu investeeritakse, lähevad 60 protsenti pankrotti, 10-15 osutuvad väga edukateks ja ülejäänud teenivad investeeringu "vaid" 2-3kordselt tagasi.
- Jürvetson ütleb, et 2-3kordselt tagasi teenitud raha on sama hea kui sellest ilma jäämine. Korralikust tootlusest saab tema arvates rääkida investeeringu saja- või tuhandekordse tagasi teenimise puhul.
