Maanteeamet teatas juulis, et 16 kaamerat peaksid olema töövalmis novembri lõpuks. Kas trahvimine läheb lahti siis või juhtub see varem?

Kõik 16 kiiruskaamerat on Eestis kohal hiljemalt 31. augustil.

Hetkel toimub tarkvaraarendus. Seega kiiruskaamerad paigaldatakse esimesel võimalusel, kui Maanteeameti ja Politsei tarkvaraarendus on lõpetatud ja õigusaktides vajalikud muudatused jõustunud, kuid kõige hiljemalt 30. novembril.

Avalikkust teavitatakse nii kiiruskaamerate asukohtadest kui süsteemi rakendamisest meedia vahendusel ning teele paigaldatakse automaatkontrollist teavitavad liiklusmärgid.

Kui autojuht ületab kiirust iga kaamera juures, kas siis saab ta vaid ühe Tartusse sõiduga 16 korda trahvi?

Arvestada tuleb, et kiiruskaamerad toimivad ühele sõidusuunale. Tallinna-Tartu suunale tuleb kokku üheksa kaamerat ja Tartu-Tallinna suunale seitse kaamerat.

Kui aga autojuht sõidab edasi ja tagasi  ja pidevalt ületab kiirust, siis saab ta tõesti 16 korda trahvi.

Ehk minnes samas näites üle rahale: kui autojuht sõidab kõigil neil kordadel lubatust 20 km/h kiiremini ja trahv on 50 krooni iga ületatud km/h kohta, siis saab ta 16 000 krooni trahvi?

Jah. Kui juht sõidab edasi ja tagasi ja ületab pidevalt kiirust, saab ta 16 000 krooni trahvi.

Projekti küüniliselt vaadates võib öelda, et Tallinna-Tartu maantee muutub kihutajate jaoks tasuliseks teeks.

Kiiruskaamerad on avalikult väljas ja nende paigalduskohtadesse pannakse üles vastavasisuline teave. Seega on iga sõidukijuht teadlik, et lubatud sõidukiiruse ületamine fikseeritakse.

Kaameraid ei panda üles mitte selleks, et võimalikult palju trahve teha, vaid selleks, et liiklust rahustada ja ohtlikes teelõikudes tagada kõigi liiklejate turvalisus ja elu.

Kui suur on kaamerate veaprotsent?

Kiiruskaamerate laiendmääramatus on üldjuhul ±3 km/h kiirustel kuni 100 km/h, ja ±3% kiirustel üle 100 km/h.

Kaamerate täpse laiendmääramatuse eri kiirusevahemikes Eestis määrab hetkel koostatav mõõtemetoodika.

Kas trahviteade saadetakse autoomanikule ka siis, kui ta sõidab lubatust vaid 1-2 km/h kiiremini? Mõtlen siinkohal, et tavapolitseinikud halastavad sageli, kui kiirus on vaid veidi üle lubatu ja juht vabandust palub või oma kiirustamise ära põhjendab. Kaameral aga sedasorti tunded puuduvad. Teiseks ei pruugi liiga väikese trahvi puhul tema kättesaamine end ära tasuda (postikulud, väljanõudmine jne).

Kiiruskaamerate seadistamisel määratakse nn sekkumiskünnis ehk kiirus, millest alates kaamera hakkab pildistama/salvestama kiiruseületajaid.  

Sekkumiskünniseks võiks olla 3 km/h + laiendmääramatus. Kuni 100 km/h on laiendmäära­matus 3 km/h. Seega 90 km/h alas ­tehakse foto, kui sõiduk liigub vähemalt 96 km/h. Iga ületatud kilomeetri eest näeb seadus ette hoiatustrahvi summas 50 krooni. Selle näite puhul oleks hoiatustrahvi summa 150 krooni.

Seega pole ohtu, et sõites näiteks kiirusega 91 km/h, järgneks trahv.

Eestis liigub ka väga kõvasid kihutajaid - neid, kes põrutavad lubatust 150-160 km/h võrra kiiremini. Kui nad jäävad kiiruskaamerale vahele, kas ka siis jääb asi vaid hoiatustrahvi tasemele või algatatakse kaamera näidu alusel väärteomenetlus?

Alates 60 km/h ületamisest alustatakse üldmenetlust.

Kas kaameraid saab kasutada ka muude trahvide tegemiseks? Näiteks - turvavööd polnud kinni, lubamatu sõit vastassuunas jne. Või kasutatakse neid ainult kiiruse mõõtmiseks?

Neid konkreetseid kaameraid saab kasutada ainult kiiruse ületamise tuvastamiseks.

Küll on aga tulevikus plaanis kasutusele võtta foori punase tule eirajate fikseerimise, parkimise kontrollimise ja ühissõidukirajal sõitjate kontrollimise kaamerad.

Mis saab siis, kui autoomanik ütleb, et tema ei olnud roolis?

Sellisel juhul teavitab omanik menetlejat tegelikust kasutajast ja trahviteade saadetakse auto kasutajale.

Iga sõidukiomanik peab teadma, et just tema vastutab temale kuuluva sõiduki kasutamise eest. Sõidukiomaniku vastutuse suurendamiseks muudeti möödunud aasta lõpus liiklusseadust (vaadake liiklusseaduse § 11 lg 3) - iga sõidukiomanik (või valdaja) peab omama teavet selle kohta, kellele ta oma sõiduki kasutamiseks annab, ja edastama selle vajaduse korral ka ametiisikutele.

Kuna kaamerate kasutamine trahvimiseks eeldab auto registreerimisnumbri jäädvustamist, kas siis hakkab politsei edaspidi karmimalt suhtuma nendesse juhtidesse, kelle autodel on numbrimärk porine või muidu loetamatu?

Politsei pöörab vastavalt oma võimalustele tähelepanu kõikidele liikluseeskirjade rikkumistele.

Kui suur võiks olla vaidlustatud trahvide osa? Sedasorti välismaa praktika kohta on teil ilmselt andmed olemas.

Üks-ühele ei saa välismaa praktikat Eesti oludesse üle kanda. Loodame, et kiiruseületajaid on vähe ja politseil ei tule nendega kokkupuuteid kohtus.

Kui lõhkumiskindlad on kiiruskaamerad?

Kiiruskaamerate korpused on kuuli- ja vandaalikindlad ning varustatud turva- ja häireseadmetega, mille signaalidele vastavalt reageeritakse.

Kui palju kaameraid Eestisse kokku tuleb?

Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakendusplaan aastateks 2008-2011 näeb ette 2011. aasta lõpuks automaatse liiklusjärelevalve rakendamise 320 km ulatuses. Täpne kaamerate arv sõltub projekti esimese etapi tulemustest ja rahastamisest.  

Kas kaameraid on kavas paigutada ka linnadesse? Tallinnas näeme pidevalt, kuidas 30 km/h alas liigub masinaid 50 km/h ja kiiremini.

Maanteeameti kiiruskaameraprojekt hõlmab ainult riigimaanteid, kuid me ei näe põhjust, miks ei võiks kiiruskaameraid paigutada ka linnatänavatele, kui see aitab kaasa liiklusohutuse paranemisele. Tallinn ja Tartu on juba ka huvi ilmutanud projekti vastu.    

Kui palju maksab üks kiiruskaamera?

Umbes 850 000 krooni.

Kui palju maksab ühe kaamera tööshoidmine?

Hooldus viie aasta jooksul kuulub hankelepingusse ja sisaldub kiiruskaamerate hinnas.

Kiiruskaamerate hoolduskulud hõlmavad kulutusi elektrile, sideühendusele, häiresüsteemile, iga-aastasele taatlemisele. Sügistalvisel ajal lisandub tõenäoliselt vajadus korpuste puhastamiseks mustusest ja lumest. Kokku teeb see esialgsel hinnangul umbes 20 000 krooni kaamera kohta, millele lisanduvad võimalikud kulud vandalismist tekitatud kahjude kõrvaldamisele ja kindlustusele.

Kui palju peaks kiiruskaamerate rakendamine riigile trahvide kujul lisatulu anda?

Loodame, et kaamerate kasutus elevõtuga säästetakse inimelusid ja trahve menetlema hakkaval keskusel on vähe tööd.

Kaamerate efekt tuleb tegelikult liiklusõnnetuste vähenemisest. Kiirusjärelevalve tõhustamine võib anda kuni 20 protsenti inimkannatanutega liiklusõnnetuste arvu vähenemist. Kui tänu kaameratele suudetakse ära hoida aastas vähemalt ühe hukkunuga liiklusõnnetuse toimumine, on ühiskonna kulusid kokku hoitud umbes 10 miljonit krooni.

 Spikker kihutajale: Tartu otsa "hinnad"
 Trahvisummad sõites Tallinnast Tartusse
 Kiirus  trahv*  ajavõit (min:sek)  "võidetud" minuti hind
90 km/h
0 kr
0
 0 k
96 km/h 1350 kr
 7:48 173 kr
97 km/h  1800 kr  9:00 200 kr
 98 km/h  2250 kr  10:11 221 kr
 99 km/h  2700 kr  11:20 238 kr
 100 km/h  3150 kr  12:28 253 kr
 101 km/h  3600 kr  13:35 265 kr
 102 km/h  4050 kr  14:40 276 kr
 103 km/h  4500 kr  15:44  286 kr
 104 km/h  4950 kr  16:47 295 kr
 105 km/h  5400 kr  17:49 303 kr
 106 km/h  5850 kr  18:49 311 kr
 107 km/h  6300 kr  19:48 318 kr
 108 km/h  6750 kr  20:47 325 kr
 109 km/h  7200 kr  21:44 331 kr
 110 km/h  7650 kr  22:40 338 kr
 111 km/h 8100 kr
 23:35 343 kr
 112 km/h  8550 kr  24:29  349 kr
 113 km/h  9000 kr  25:22  355 kr

* seda juhul, kui kiirus on ühtlane ning trahvi saadakse kõigi üheksa kaamera juures. Teine eeldus on, et trahv rakendub 96 km/h juures: lubatud kiirus 90 km/h + lubatud kõikumine ±3 km/h + nn sekkumiskünnis 3 km/h. Samas on sekkumiskünnise tase 3 km/h veel ametlikult kinnitamata.

Tegemist on teoreetilise näitega. Tavaliselt on keskmine kiirus märgatavalt väiksem kui 90 km/h (ajakulu oleks siis kaks tundi ja viis minutit). Näiteks Michelini elektrooniline atlas pakub, et Tallinnast Tartusse sõit võtab aega kaks tundi ja 46 minutit.