Tallinna vanaemad ajasid suurt narkoäri
18. märts 2014 kell 13.45. Eesti Posti töötajad annavad Tallinnas politseile üle 1,3 kg raskuse postipaki. Täiesti tavalise paki, ladu on selliseid pruune pappkaste täis. Kirjad kastil näitavad, et pakk tuli Kanadast, saatjaks keegi Nicholas Owen.
Pakk sisaldab 848,4 grammi kanepit. See on pakitud nelja kotikesse, mis on omakorda suuremas kilekotis, mida ümbritseb veel fooliumpaber. Suurema koti avamisel hoovab kohe „läila muru“ haisu.
Politsei asendab kanepi purustatud paberipuruga, kleebib kasti hoolikalt uuesti kinni ja saadetis läheb jälle teele, sest sihtpunktiks on Tartu.
Kolm päeva hiljem saabub Tartu kesklinna postkontorisse sellele järele ettevõtja Monika.
Monika on saanud marihuaanapakke juba poolteist aastat. Neid on tulnud ka tema ema ning ühe tuttava naise nimele.
Politsei võtab Monika kinni. „Ma ei oska öelda, miks olin nõus tegelema kanepi vahendamisega, aga ma kahetsen, et tegelesin sellise asjaga,“ räägib Monika politseile.
Samal päeval alustab politsei kriminaalasja, et keegi tundmatu (või tundmatud) on saatnud 2012. aasta sügisest Tartusse regulaarselt suures koguses marihuaanat.
Peagi rullub politsei ees lahti rahvusvaheline narkoäri, mille peaosades on Monika kõrval kaks vanaema - Reet Tammejuur-Tamme (56), Galina Freiberg (50) ja viimase eksmees Olari Paas (46).
Keegi neist ei ole tüüpiline narkoärikas.
Kohtutoimiku materjalid näitavad, et see narkoafäär algas 2011. aastal teisel pool maakera, Vaikse ookeani ääres Lääne-Kanadas. Eestlasele Svenile kuulub Vancouveri saarel kanepiistandus. Mees kasvatab kanepit mitte õues, vaid siseruumides. Ta on kasvatanud erinevaid sorte: critical mass, bubba kush, critical skunk. Saagi saamiseks kulub umbkaudu kolm kuud.
