Vaadates praegust maailma fragmenteerumise astet, mis kajastub selgelt ka meie ühiskonnas, siis on selge, et praegu on vaja hädasti leida siduvat eesmärki, mis aitaks luua pinna ühise dialoogi jaoks. Kasvava rahvastikuarvu ja üha uute potentsiaalsete kriiside ees seistes on see vajadus igal hetkega üha selgem. Samuti on selge, et praeguses pragmaatilises ja lühikese perspektiiviga poliitikasüsteemi raamistuses sellele küsimusele vastuseid ei saabu. Üks, kes lisaks nimetatud vajaduse tajumisele ka tegutsema on asunud, on Jakob von Uexkull, kes otsustas aidata tekkida puuduval lülil. Tema eesmärgiks oli rajada organisatsioon, mis üleilmses kontekstis sõnastaks selgelt meie ühishuvi Maa kodanikena ning annaks võimaluse väljendada pikemat perspektiivi meie tegevusele. See organisatsioon on Maailma Tuleviku Nõukoda ning ta esindab meie kõigi ühishuvi säilitada Maa biosfäär meile vastuvõetaval kujul. Sellele organisatsioonile ei anna autoriteeti miski muu kui tehtava töö kvaliteet ja organisatsiooni esindajate usaldusväärsus.

Kuigi vastavasuunalisi mõtteid on kuulda olnud juba mitmeid aastaid, jõudis protsess rakenduseni sel aastal, kui maikuus kohtusid Genfis Maailma Tuleviku Nõukoja asutava kogu liikmed.

Idee algataja ning elluviija Jakob von Uexkull (s. 1944) on rahvusvaheliselt tunnustatud mõtleja, kes on juba aastakümneid võidelnud nn rohelise mõtteviisi eest, aga ka väikeriikide iseseisvuse ning erinevate kriiside rahumeelse lahendamise eest. Üks tema tuntumaid algatusi on 1980. aastal rajatud Right Livelihood Award (Mõistliku Eluviisi auhind), mille pälvivad kogukonnad ja inimesed, kes on toetanud oluliselt ökoloogilist eluviisi või üles näidanud elutervet sotsiaalset aktiivsust. Aasta varem oli Uexkull teinud Nobeli preemiakomiteele ettepaneku liita senistele valdkondadele ka preemia ökoloogilise teadlikkuse eest, kuid pärast keeldumist rajas ta auhinna, mida tänaseks on hakatud kutsuma ka "alternatiivseks Nobeli preemiaks". Rohkem kui 25 aasta jooksul on auhinna pälvinud üle 100 laureaadi 34st riigist.

Uexkulli seovad Eestiga juba üle paari aastakümne tihedad sidemed, kuid juba tema vanaisa Johann von Uexküll rajas Tartu ülikoolis 20 sajandi algul tollal veel suhteliselt tundmatu valdkonna - biosemiootika. Rootsis sündinud Jakob von Uexkull seisis 1980ndatel mh ka Eesti iseseisvumise eest ning rajas 1992. aastal Eesti Taassünni auhinna, mille laureaatideks on teiste seas olnud Fred Jüssi ja Madis Kõiv. Järgmise aasta algul tuleb von Uexkull taas Eestisse, et esineda Von Krahli Akadeemias avaliku loenguga. Seekordne akadeemia kannab üldpealkirja Kapitalismijärgne ühiskond, olles jätk 2003. aastal alanud loengusarjadele, mis on käsitlenud kosmoloogiat, majandust, kohta ja ruumi, elu pärast naftaajastut jne. Seekord püütakse analüüsida küsimust, millised on need raskused, mis tuleb mõistliku arengu võimaldamiseks eelnevalt ületada. Uexkulli sõnul ei ole probleem selles, et me ei tea, mida tuleb teha terve rea väljakutsetega kliimakriisist kõrbestumiseni, vaid selles, et puudub tahe, mis võ ;imaldaks vajalikke rakendusi ellu viia. Praeguse süsteemi suuresti majanduslikust fundamentalismist kantud inerts on äärmiselt suur ja seetõttu võib süsteemi baasloogika muutmine tunduda võimatu. Uexkulli sõnul on samas selge, et kui ühiskonnas on arusaamine sellest, mida on vaja teha, piisavalt levinud, siis võivad muutused juhtuda väga kiiresti, meenutades kaks nädalat enne Berliini müüri langemist toimunud Euroopa Liidu kohtumist, kus ei arvatud, et Saksamaa ühendamise küsimus võiks üldse arutuse alla tulla. Kui aeg on küps, juhtuvad muudatused äärmiselt kiiresti - nagu me ise võime mäletada NSVL hajumise aegadest 1987-1991.

Kui kiiresti sellelaadsed protsessid võivad toimuda, on raske öelda, kuid mida kiiremini me jookseme erinevate keskkonna poolt seatud piiride vastu, seda kiiremini jõuab muudatuse paratamatus kohale. Isegi viimastel Davosi maailma majandusfoorumi kohtumistel on jõutud näiteks kliimakriisi osas samadele tõdemustele, mida mitmed keskkonnakaitse grupid rääkisid kümmekond aastat tagasi. Tuleviku Nõukoda pakubki usaldatud eestkõnelejaid, millest nn tavapoliitika tasemel on suur põud. Võiks isegi öelda, et üle maailma on praegu valitavate poliitikute usaldus jõudud rekordiliselt madalale. MTN ei omaks otsest võimu aga olles hästi ühendatud ja meedia vahendusel nähtav saavad sealsed väljaütlemised jõu mille suuniste järgi saavad tegutsema asuda kodanikuühendused, firmad ja riikide parlamendid.

Tulevikunõukoda räägib tulevaste põlvkondade eest, kuna meie generatsioonil on üha suurem võimalus teha tegusid mille tagajärjed kanduvad väga kaugesse tulevikku ning seetõttu peab paratamatult kasvama ka vastutus sellelaadsete valikute tegemisel.

Aga praegu oodates von Uexkulli tulekut võiksime mõelda mis on need küsimused mille peale me saame valdavalt osalt maailma inimestelt ühesugused vastused ... Mis on need ühised huvid mis võivad meid sellest ajastu ahistavatest asjadest edasi viia?

Võime endalt küsida kes oleks meie ühiskonnas need inimesed, keda me piisavalt usaldame, et nende ühine sõnavõtt paneb meid kaaluma selles suunas tegutsemist - kelle eetikas, ettenägemisvõimes ja siiruses me ei kahtle. Kui me leiame, et on piisavalt neid kelle osas meie ühisarvamus kattub on tõenäoline, et saame näha samalaadse eesmärgiga institutsiooni tekkimas  meie ühiskonnas.

"Pole midagi võimsamat
ideest mille aeg on küps."

- Victor Hugo

 

 

 

Jakob von Uexkull

Sündis 19 August 1944 Uppsalas

1980 - asutas alternatiiv-Nobeli auhinna (Right Livelihood Award)

1984 - oli kaasasutaja TOES (The Other Economic Summit) istitutsioonile, mis on varjuks G8 kokkusaamistele

1984-1989 - Europarlamendi saadik

1992 - asutas Eesti Taassünni auhinna

Alates 1992 - Transparency International nõukogu liige

Alates 1996 - Friends of the Earth council of patrons

2002 - alustas Maailma Tuleviku Nõukoja loomist

2007 kevadel toimub esimene Nõukoja istung

"The Right Livelihood Award aims to help the North find a wisdom to match its science, and the South to find a science to match its ancient wisdom."

- Jakob von Uexkull