Võidurõõm, kahjurõõm, lihtsalt puhas rõõm ja nii edasi – kõik rõõmu viiskümmend varjundit tormavad seda vaadates läbi keha.

Siis lõppeb mäng ära, rahvusringhäälingu mõtlik stuudiorahvas tõmbab kahe sekundiga emotsiooni maha ja hakkad mõtlema. Ning ühtäkki ajab see Island vihale!

Kui tihti me ütleme ja kuuleme mõtet, et meie oleme nii ja nii väike rahvas ning et sellepärast ei suuda meie üht või teist asja teha? Et kuna eestlasi on nii vähe, siis ei saagi me ennast mis tahes valdkonnas suurte rahvastega võrrelda. Talenti ei jätkuvat.

Edasi lugemiseks , telli digipakett või osta artikkel
0,99 € Osta artikkel