Äsja olid ringis Oudekki-Yana-Olga (OYO), vastas erakonna juhid Ratas-Simson-Reps (RSR). Kas OYO on suurim Eesti vaenlane? Kas Yana kannab pigem Interrinde või Rahvarinde vaimu? Need on veel jahtumata küsimused.

Aga kõik see on kerge meelelahutus. Show oma valijatele.

Selle taga on osapoolte teadlik valik – kui sõdime, oleme oma valija jaoks olemas. Kui ei, ei kõneta neid keegi, sest teistest erakondadest ju vastast pole. Samas, valijad ei tohi jumala eest jääda erutamata. Muidu nad viimati ei märkagi valimisi!

Nii saavadki Jaanus ja Kadri ja Olga ja Yana ja Oudekki, mida nad tahavad. Saab ka erakond. Esimehest jääb korraks loll mulje, nagu ta ei kontrolliks olukorda, aga pole hullu. Neelab alla.

See aga ei tähenda, et Eesti Vabariigi peaminister ja valitseva erakonna esimees peaks kõik asjad alla neelama. Mõned asjad ei tohiks üldse suhu mahtuda, neelamisest rääkimata.

USA president Harry Truman hoidis oma töölaual silti „Buck stops here!“, mis tähendas, et vastutus lõpeb siin. Sellest lauast ja sellest toolist edasi ei saa vastutust kellegi teise kaela veeretada.

Pane nüüd tähele, Jüri! Keegi teine peale sinu ei vastuta selle eest, mis toimub Tallinnas. Sina oled lubanud, et Keskerakond muutub ning korruptsioon ja linnakassa pidamine parteiseifiks lõpeb. Sina oled Keskerakonna esimees. Keskerakond on Tallinnas võimul üksi.

Kellelegi ei ole seda vastutust edasi lükata. Mitte Taavi Aasale, kes just teatas, et Tallinna TVd, Pealinna, Stolitsat ja teisi kanaleid, millel te lahkesti ennast upitada lasete, kindlasti kinni ei panda.

Sellest lauast ja sellest toolist edasi ei saa vastutust kellegi teise kaela veeretada.

Ka Tallinna linnavolikogule ei saa seda vastutust lükata. Need inimesed pole aastaid midagi otsustanud.

Eesti Ekspress on sel kevadel avaldanud terve rea artikleid, kuidas abilinnapea Arvo Sarapuu on seotud Tallinna prügimajanduse solkimisega.

Rahvusringhääling tegi üleeile kokkuvõtte jutust, mida mitmed Eesti prügiettevõtjad rääkisid – oma nime all – riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile. Nad on valmis kõike seda tunnistama ka uurimisasutustele. Loetelu oli halastamatu: Sarapuu on püüdnud osta linnalt raha saavaid prügiettevõtteid, ta on varjatult prügiturule sisenenud, ta on pidevalt sekkunud linna hankeprotsessi, ta on kõrvaldanud hulgaliselt paremaid pakkumisi, ta on ähvardanud ja kiusanud nende pakkumiste tegijaid, ta on muutnud hanketingimusi endaga seotud ettevõtetele sobivaks, ta on lasknud enda lähedastega seotud firmal vedada jäätmeloata. Tagatipuks on Sarapuu kõige selle kohta süstemaatiliselt valetanud.

Seda juttu ei räägi mitte ainult Sarapuuga ja tema lähedastega seotud firma konkurendid, seda peavad „üldteada asjaks“ paljud, kes Tallinna prügimajandust ligemalt tunnevad.

Ja Arvo Sarapuu vastused? Puhas hämamine ja keerutamine. Sada korda kuuldud tüüpvastus „Ei ole kõige sellega seost“ on neist kõige konkreetsem ja hõlpsasti ümberlükatav.

Taavi Aas ei ütle muidugi midagi. Ta on koos Sarapuuga linna juhtinud juba aastaid, ühte jalga käies, õlg õla kõrval. Käsikäes. Nad on üks.

Lisaks kurdavad mitmed ettevõtjad, kuidas praegugi jätkub vana Savisaare-aegne tants – et edeneks sinu ehitus, peab edenema ka meie valimiskassa.

Kes peab ütlema, et selline asi meile ei sobi?

Sinu kord, Jüri Ratas!

PS Arvo Sarapuu kaebas Eesti Ekspressis ilmunud artiklite peale Pressinõukogule. Pressinõukogu, hinnanud asjaolusid, mõistis Ekspressi õigeks.