A. teeb elektrit. See on tema töö, juba 35 aastat. Selle aja jooksul pole Eesti päevagi olnud elektrita.

B. on väga sarmikas näitleja. Teda kutsutakse vahel lausa valvevenelaseks. Miks? Sest ta teeb tõesti palju rolle. Ja ta lihtsalt paneb ennast märkama.

C. juhib tuntud ehitusfirmas suurobjektide valmimist. Mitu riiklikult olulist objekti on õigeaegselt valmis saanud üksnes tänu tema visadusele ja põhjalikkusele.

D. juhib Eesti maksupoliitikat, püüdes iga päev siluda ja mõistlikuks väänata valitsuskoalitsiooni kõige imelikumaid soove.

E. pingutab iga jumala päev, et ETV+ koguks rohkem vaatajaid. Vähehaaval kogubki.

F. tegi koos sõpradega mobiilimängu. Ei läinud kaua ja seda mängisid kümned miljonid inimesed üle kogu maailma.

G. on lennukikapten, kes on kindlakäeliselt Euroopasse lennutanud kümneid tuhandeid eestimaalasi. Ja toonud pärast turvaliselt koju tagasi.

H. peab Tallinna parimat sushi-kohta. Peaaegu keegi ei tea, kus see asub, aga kes sinna satub, see tühja kõhuga mujale enam naljalt ei lähe.

I. on päästja, kes on saanud juba nii palju teenetemärke, et rohkem enam ei saa anda. Ei mahtuvat. Ta on need saanud meie, Eesti inimeste päästmise eest.

J. on poliitik. Tänu oma väga heale haridusele, sihikindlusele ja julgusele juhib ta üht valitsuserakonda ja paljude arvates ka tervet valitsust.

K. hüppab üles ega maandu enne, kui tema alt on läbi tuhisenud 6 meetrit 87 sentimeetrit maad. Muidugi on see Eesti rekord, muidugi saab temast Euroopa meister.

L. on tippadvokaat. Põhjalik, täpne, hinnatud. Tema kliendid ütlevad, et pool võitu on käes, kui tema enda esindajaks saad. Teine pool võitu tulevat kohtus. Võid kindel olla.

M. teatab, et ta kandideerib presidendiks ja on kohe nii populaarne, et teised ei saa kamba peale ka sellist toetust kokku.

N. on küünetehnik. Aga kaugeltki mitte ainult. Lisaks kaunile maniküürile saab klient tema käest alati ka hoomamatu hulga parimaid suhtenõuandeid.

O. juhib Tallinna uut trammi ehk „beebiporgandit“. Iialgi pole ükski tema juhitud tramm eksinud õigelt teelt, nii et seda (ja reisijaid) peaks mõnest suvalisest sisehoovist taga otsima.

P. juhib juba üle 20 aasta üht vene kooli. Ja juhib hästi, ütlevad PISA testid ning lõpueksamid, lapsed ja vanemad ainult kiidavad takka.

R. on juba aastaid vedanud Tallinna parimaid restorane ja andnud täiesti uue mõõtme sõnadele „vanaema retsepti järgi marineeritud seened“.

S. on luuletaja ja mitte lihtsalt. „Raputav“, „värske“, „lammutav“ ja sellest lammutatust „uut ilu loov“, on öelnud kriitikud.

T. laulab ja tantsib nii hästi ja kirglikult, et meil ei jäänud midagi üle – me lihtsalt pidime ta Eurovisionile saatma.

U. on kutt, kes veab eest Lasnamäe räpibändi. Kas hea, küsin tuttavalt räpikorüfeelt. „Sitaks hea!“

V. lasi ennast veerand tundi enne mängu lõppu Horvaatia vastu platsile vahetada. Kümne minuti pärast oli tal kirjas nii värav kui ka väravasööt. Ja Eesti võitis!

See pole lihtsalt tähestik. Iga tähe asemele saame panna päris nime, iga täht tähistab tublit Eesti inimest. Kõik nad panustavad iga päev, et Eesti oleks parem koht.

Juhtumisi ei ole nende emakeel eesti keel.

Meil pole mõtet nii palju rääkida lõimumisest, selle läbikukkumisest ja lootusetusest. Mis sest jahuda? Milleks kurta selle üle, et mõned siin elavad inimesed peavad kalliks 9. maid või – hoidku selle eest! – viivad lilli Filtri teele või vaatavad õhtuti mingeid teisi telesaateid või mõtlevad mõnevõrra teisiti Putini rollist Venemaal ja maailmas või et nad juhtumisi ei tea suurt midagi küüditamisest?

Las nad olla. Panustame lihtsalt koos iga päev, et Eesti oleks parem koht. See ongi lõimumine.