Tallinna üles sätitud plakatitel lubavad poptähed Kristel Aaslaid ja Karl-Erik Taukar: „Septembris ei joo!“

„Joome poole vähem. Jõuad poole rohkem,“ kõlab teine üleskutse.

Mõlemad on vajalikud kampaaniad. Kuid Eesti ühiskonnas annavad üha rohkem tooni uimastid. Värvilised pillid, hämaras tehtud süstid, õhus hõljuv kanepisuits. Ants ja fent, kork ja koks, kivi ja rattad.

Kampaaniaid „Oktoobris narkootikume ei tarvita!“ või „Laksame poole vähem!“ pole aga olemas.

Ükski staar ei kutsu avalikult üles uimastitest loobuma ega tunnista, et ta on narkootikume tarvitanud.

See oli suur uudis, kui Tanel Padar teatas, et jätab joomise ja suitsetamise maha. Aga ühiskonda läbis märksa suurem erutuse värin, kui Anu Saagim tõmbas avalikult mõne mahvi kanepit.

Eestis levib laias laastus kolme liiki sõltuvusaineid.

Esiteks alkohoolsed joogid, mida müüakse avalikult, mida võib (piirangutega) reklaamida ja mida tarvitatakse häbenemata. Vaadake presidendi 20. augusti vastuvõtu fotosid! Rohkelt tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelasi hoiab hellalt pihus veinipokaali.

Noorte seas on narkootikumid liiga laialt levinud.

Teiseks tubakatooted, mida müüakse samuti avalikult, kuid mille reklaam on keelatud ja tarvitamine taunitav. Veel 15 aastat tagasi poseeris suurettevõtja Aadu Luukas rõõmsalt sigaretiga. Tänapäeva tegijad enam suitsuga pildile sattuda ei taha. Erandiks on vaid sigaripopsutajad, sest nende tegevust peetakse sama väärikaks nagu hõrgu konjaki nautimist.

Perearstide Seltsi juhataja Diana Ingerainen rääkis mullu Postimehes, et „tegelikult ei kujuta ka kuni viis sigaretti päevas endast tervisele suurt ohtu“. Kuid inimestele on aastaid pähe taotud, et suitsetamine võib tekitada raskeid haigusi. Tubakainfo.ee hirmutab noori stiilis „nikotiini mõju tugevdamiseks lisatakse sigarettidesse ammooniumiühendeid. Ammooniumi kasutatakse ka WC-poti puhastamiseks.“

Kolmandaks levivad uimastid, mida ei tohi müüa, tarvitada ega reklaamida.

Alkoholi puhul ei tee tootjad ega sissetoojad noortele suunatud reklaame. Alkokaupmehed ei väida, et alkohol väldib, parandab või ravib haigusi.

Sigarettide puhul lõpetasid tootjad ammu jutu, et mentooliga sigaretid on „tervislikumad“.

Aga uimastite puhul käib asi teisiti.

Aleksander Laane juhtimise ajal võitles ravikanepi eest terve roheliste partei. Õhtuleht teatas, et Meelis Kaldalu läheb selgi sügisel valimistele üleskutsega teha Pirogovi pargist kanepitarvitajate paradiis.

Kaur Kender kogus rohkelt allkirju kanepi legaliseerimiseks. Tema nihilist.fm hoiatas samal ajal, kui ohtlik on fentanüül. „Ohtlikkuselt on fentanüül võrreldav metanooliga, kanep etanooliga,“ selgitas ka Ahto Lobjakas hiljuti Postimehes.

Eesti narkopoliitika pole tõhus, sest uimasteid tarvitatakse rohkelt, inimesed surevad fentanüüli üledoosidesse. Karmid karistused ei mõju.

Midagi head poleks oodata ka kanepi legaliseerimisest. Eluohtlikku ­fentanüüli ei hakka inimesed pruukima ju kohe. Eelnevalt, nooremana manustatavad nad ikka kergemaid uimasteid, sh kanepit.

Noorte seas on narkootikumid aga niigi liiga laialt levinud. 41 riiki hõlmanud kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HSBC) ütleb, et 15aastaste laste alkoholitarvitamiselt jääb Eesti keskmisele alla, tubaka osas on teistega samal tasemel, kanepi kasutamisel aga lausa teisel kohal Prantsusmaa järel.

Politsei vajab narkovastaseks võitluseks rohkem inimesi ja raha. Neist üksi aga ei piisa. Eeskätt peab rahvas muutma oma suhtumist. Mõistma, et uimastite pruukimine pole in ega ylös. Mõnel iidolil tasuks tõesti teha üleskutse: „Oktoobris narkotsi ei tarvita!“