Eesti Vabariigi vanune vein
Plaan oli see kallilt maha müüa ja raha annetada Vabadussamba ehituseks. Tallinna Raekojas toimunud oksjonil õnnestus küll realiseerida soliidne kogus juubelit tähistava erisildiga veine ja teenida kopsakas tulu, aga pudel Eesti Vabariigi vanust veini jäi müümata. Ju siis osutus 10 000 kroonine alghind liialt kõrgeks ja patriotismipuhangust ajendatud pakkumine jäi tegemata. Nüüd on Vabadussammas valmis ja raske öelda, kas veinipudeli müügist saamata jäänud tulu mõjutas kuidagiviisi mälestusmärgi valmimise tähtaega või ehituskvaliteeti. Üks on kindel, vein ise on nende aastatega muutunud veelgi eksklusiivsemaks. Kangestatud veinide eluiga on ju piiritu.
Otse loomulikult võiks veini nimetada portveiniks, kuid see eeldaks dokumentaalset kinnitust valmistamisreegleid järgivatele toimingutele. Näiteks selle kohta, missuguste viinamarjasortidega tegu, kust regioonist on need pärit ja kas veini kangestamisel kasutati autentset brandy’t või mitte. Antud veini puhul on teada vaid see, et mahutid tolle veiniga avastas kohalik maksuinspektor 1918. aastal Portugali linnakese Leiria rongijaama kõrvalisel raudteeharul. Oli lõppemas I maailmasõja kannatuste aeg. Salakaubandus levis ja muidugi polnud erand ka veinitööstus. Tookord jäigi tuvastamata piisavalt suure koguse, 16 000 liitri veini elutee ning see müüdi oksjonil veinimõisa Casa de Cónego toonastele omanikele. Ajalugu vaikib, mida selle joogiga kavatseti edasi teha, sest kvaliteedi- ja päritolutunnistuseta veini olnuks raske realiseerida. Tõenäoliselt plaaniti sellest destilleerida piiritust. Kuid saatus otsustas teisti ja tundmatu märjuke “vedeles” veinikeldri nurgas vaatides aastakümneid, kuni juba uued veinimõisa omanikud selle taasavastasid.
Vein otsustati “renoveerida”, esmalt mitu korda filtreerides, seejärel värskendades maitseomadusi, laagerdades veini uutes tammevaatides. Tulemuseks oli XX sajandi üks erakordseim ja üllatusrikkaim liköörvein. Vein villiti “poolikutesse” ehk 37,5 cl pudelitesse, millest suurem osa müüdi 1997 Taanis. Kui ajalehekuulutuses toodud kauplemise alguse kellaajast oli möödunud 8 minutit, sai vein otsa. Alghind oli sümboolne, 1 Taani kroon iga vanuseaasta eest. Hiljem selgus, et edasiste kauplemiste käigus on veini eest makstud isegi mitmesajakordset hinda. Suurema osa veinist soetas endale Taani kuninglik perekond. Nii et juhul, kui selle loo lugejale on langenud osaks au viibida selles riigis eriti lugupeetud külaliste hulgas, siis suure tõenäosusega olete ka teie see, kes saanud maitsta imelist jooki nimega Quinta do Cónego, Vinho Licoroso Português, 1918.
Üks pudel 1918. aastast pärit veini jääb aga kindlasti ootama Eesti vabariigi 100 aasta juubelit, et veel kord oksjoniõnne proovida. Alghinnaks pole kindlasti enam kümme tuhat krooni, sest 2018. aastal möödub seitse aastat eurode kasutuselevõtust Eestis. Kindlasti kõrgub siis Vabaduse monument uhkelt tulede säras, mis aga ei tähenda, et veinioksjonite ja annetuste aeg on kauge ning kordumatu minevik.
