Homo bulla!*
Kui juhtute Prantsusmaale ja jalutate uusi joogi- või muid elamusi otsides ringi Champagne'i maakonnas, siis tasuks ka minna pisikesse Courteroni külasse. Seal tegutseb Champagne Fleury šampanjamaja, kes oli esimene biodünaamilise šampanja tootja Prantsusmaal.
Fleuryde suguvõsa on viinamarju kasvatanud juba alates 1895. aastast. Praeguse peremehe Jean-Pierre Fleury isa Robert Fleury kasutas veel viinamarjadel keemilisi taimekaitsevahendeid. Jean-Pierre aga otsustas 1970ndatel hakata kasutama komposti ja orgaanilisi väetisi, umbrohutõrjevahendite asemel hakati rohima käsitsi või mehaaniliselt. 1992. aastaks järgiti juba terves viinamarjaistanduses biodünaamilisi põhimõtteid.
Biodünaamilise meetodi alused sõnastas 1920ndatel austria filosoof Rudolf Steiner. Biodünaamiline maaviljelus peab lisaks looduslike väetiste, tõrjevahendite ning preparaatide kasutamisele oluliseks ka looduse ja planeetide rütme. Usutakse, et päevaaeg, öö, aastaajad, kuufaasid ja planeetide seis mõjutavad mulla viljakust ning taime kasvu. Elusloodusesse ei suhtuta kui masinasse, mille ainus eesmärk on inimestele toota, vaid ta moodustab inimesega ühtse harmoonilise terviku.
On see siis biodünaamika või lihtsalt armastus oma elutöö vastu, aga Jean-Pierre Fleury tavatseb aohakul oma viinamarjaistikutega vestlemas käia, uskudes, et taimi armastades ning neid hooajatööde eest hoiatades kasvavad nood ka paremini.
Fleury valduste lubjakivises pinnases domineerib Pinot Noir (90%) ning ülejäänu moodustab Chardonnay. Pinot Noir peab paremini vastu kevadistele öökülmadele ning annab joogile juurde täidlast maitset, selgroogu ning jõulisust. Chardonnay lisab peenust ja lillearoome ning areneb vananedes üsna aeglaselt. Päikesekiirte maksimaalseks ärakasutamiseks on viinamarjad istutatud mäenõlvakutele. Šampanja valmib tammepuust vaadis, kork on korgitamme koorest.
Fleuryde kõige populaarsemateks šampanjadeks on Carte Rouge Brut, Rosé de Saignée Brut ning Fleur de l'Europe Brut.
1955. aastal Robert Fleury poolt loodud Carte Rouge (100% Pinot Noir) on segu kahest-kolmest aastakäigust, milles on tunda sidrunheina ja kreeka pähkleid. Carte Rouge Brut sobib hästi kala kõrvale.
Rohkelt auhindu pälvinud Rosé de Saignée (International Wine Challenge 2007 pronksmedal, Decanter World Wine Awards 2007 pronksmedal jpm) on 100% Pinot Noiri sordist. Säravalt lõheroosas šampanjas on tunda datleid, ploome ja vanilli. See rosé sobib hästi aperitiivi asendamiseks või siis linnuliha ja metsloomaprae saateks.
Mee- ja akaatsianootidega Fleur de l'Europe (85% Pinot Noir, 15% Chardonnay) sobib hästi mereandidega.
Hästi ostetakse ka aastakäigušampanjasid, mida säilitatakse keldris tavašampanjadest kauem, vahel lausa kümme aastat. Neist auhinnatuim on 1996. aasta aastakäigu-šampanja, mille aroomides võib hoomata natuke rosinaid ja võid ning mis jätab pika ning harmoonilise järelmaitse.
Champagne Fleuryl on samuti kollektsioon eriti vanadest aastakäigušampanjadest, mis on šampanjaaustajatele tõeliseks maiuspalaks.
Hetkel pole maailmas peaaegu mitte ühtegi viinamarjakasvatajat, kes ei kasutaks väävliühendeid, mis aitavad vältida veini oksüdeerumist. Kahjuks ei saa ka Champagne Fleury läbi ilma väävliteta. Ent tänu Jean-Pierre'i poja Jean-Sébastien Fleury katsetele on jõutud tavašampanjadest kaks korda madalama sulfiitide tasemeni, mis jääb ka lausa 20% alla mahešampanjadele lubatud sulfiitide hulgale. Ta jätkab uuringuid leidmaks sulfiitidele sobivat asendusainet. Mida vähem on alkoholis väävliühendeid, seda väiksem on tõenäosus peojärgseks peavaluks...
Champagne Fleury peab oma igapäevases töös väga oluliseks saavutatu täiustamist: sulfiitide vähendamine on üks suurimatest õnnestumistest ja 2007. aastal jõuti ka seni vaid kiidusõnu pälvinud biodünaamilise pärmi tootmiseni. Pärm koos suhkruga tekitab süsihappegaasi.
Jean-Sébastien Fleury sõnul võideldakse pidevalt viinamarjataimi hävitavate haigustega, mille vastu biodünaamilise meetodi järgi peale ennetamise palju teha ei saa.
Champagne Fleury šampanjat leiab hetkel kõige lähemalt Soomest, aga kuuldavasti on juba tekkinud esimesed kontaktid ka eestlastest šampanjaarmastajatega.
Prantsuse filosoof Michel Onfray kirjutab: "Mida ütlevad mullid surma eelõhtul? Kõik on tema ees võrdsed: kuningas ja talupoeg, prints ja mühkam. Eksistents leiab oma otsa koos mullide lõhkemisega... Homo bulla."
* Inimene on mull (ld k)
