Legend räägib hukkunud laevast nimega El Calvador, mis kuulus Normandia ranniku lähistel purunenud Võitmatu Armaada koosseisu. Selle järgi hakati siis ka piirkonda ja seal toodetavat jooki kutsuma. Pole teada, kui palju selles tõtt on, nagu ei ole ka selge, kas nimi Calvados anti kõigepealt maakonnale või joogile endale. Teada on, et X sajandil kääritasid normannid ja viikingid siidrit ning tarvitasid seda joogiks. XIII sajandil müüsid siidrit juba kaupmehed ja kohalikud kõrtsid, trahterid, võõrastemajad, nimetades seda jooki Succus Pomis või Pomatium.

Mis teeb sellest piirkonnast erilise kalvadossi lätte? Põhjuseid on mitmeid, esiteks õunapuude kasvatamiseks sobiv kliima, mis on parajalt pehme ja niiske. Samuti on pinnas lubja- ja savirohke, võimaldades küpseda aromaatsetel ja suhkrurikastel puuviljadel, ning õunapuud kasvavad tänu amorfsele pinnasele väga hästi.

Coeur de Lion on käsitsi tehtud Pays d’Auge’i kalvadoss väikesest vabrikust Honfleuri lähedal. Christian Drouin destilleeris ja lasi küpseda enda tehtud kalvadossi 20 aastat, enne kui otsustas tulla turule. Coeur de Lioni viljapuuaeda on istutatud hoolikalt valitud traditsioonilised madalakasvulised sordid, et tagada õiget tasakaalu hea kalvadossi tootmiseks vajalike nelja tüüpi õunasortide vahel. Lisaks tavapärastele kalvadossidele, alates vähemlaagerdunud Coeur de Lion Fine Calvadosist kuni eksklusiivsete Hors d’Age’i ja aastakäigukalvadossideni, pärinevad Coeur de Lioni kalvadossimõisast need kuulsad pudelid, kus kalvadossi sees on suur õun.

Vangistatud õun Pomme Prisonniere

Esimene Pomme Prisonniere loodi Christian Drouini poolt 1981. aastal ja juba saamislugu on huvitav. Sageli võis Normandia farmides näha karahvine, mille sees oli pirn ja selle peale oli valatud kalvadoss. Kui oli õnnestunud pirn pudelisse kasvatada, oli see majaperemehele uhkuse asi. Puuvilja võis säilitada lõpmatuseni, kuni see oli kaetud kalvadossi või mõne muu kange alkoholiga. Juhuslikult tutvus Christian Drouin mõne kilomeetri kaugusel elava puuviljakasvataja Didier Alleaume’iga, kelle pere oli seda Normandia traditsiooni elus hoidnud juba neli põlvkonda, vangistades parimate sõprade tarvis pirne pudelitesse. Koos otsustati anda sellele vanale Normandia traditsioonile uus elu, ühendades omavahel puuviljakasvataja ja kalvadossidestilleerija oskused. Tulemuseks oli Vangistatud Pirn. Pärast esimesi katsetusi vaimustusid mehed aga ideest siduda omavahel õun ja kalvadoss, mis tundus palju loogilisem ja sobivam. Suure pirni pudelisse saamine nõuab suuri teadmisi ja oskusi, ent saada pudelisse suur õun on peaaegu võimatu. Õunapuud õitsevad külluslikult, tuhanded õied viljastuvad ja annavad tuhandeid pisikesi puuvilju, kuid vaid 5% kasvavad suureks, teised lihtsalt pudenevad puudelt maha. Kui oodata liiga kaua, et nurjunud õunad maha kukuksid, võib tekkida risk, et allesjäänud on juba liiga suured ega mahu enam pudelikaelast sisse. Oluline on valida õunad, mille varre pikkus sobiks pudeli kaela pikkusega. Vaatamata protsessi keerukusele otsustati sellegipoolest proovida, ning saavutati edu. Esimestena kogu Calvadosi piirkonnas olid Christian Drouin ja Didier Alleaume loonud Vangistatud Õuna. Hoolimata suurest äpardumise riskist toodavad nad igal aastal limiteeritud koguse seda unikaalset jooki. Paljudele jääb aga Vangistatud Õun ikkagi saladuseks: kuidas on võimalik saada õun pudelisse? Uus brändipakend, millel on Andre Viali poolt loodud neli illustratsiooni, annab sellele müsteeriumile lahenduse. Mais ja juunis ilmuvad õunapuuõitest väikesed viljad.Tol hetkel on õige aeg kinnitada karahvinid võrkkotikestes õunapuuokste külge nii, et väike noor õun jääb pudelisse. Suve jooksul kasvab õun pudeli sees, liiga erksa päikesevalguse eest kaitseb teda tihe võrk, mis hoiab ka pudelit oksa küljes. Septembris eemaldatakse pudel puu küljest, see puhastatakse hoolikalt ning täidetakse Christian Drouin Pays d’Auge VSOP kalvadossiga. Täidetud pudelitel lastakse mõni kuu seista, et õuna ja kalvadossi aroomid ja maitsed saaksid omavahel ühineda. Õuna säilitamiseks tuleb see alati hoida kalvadossi sees ja iga kord, kui pudelist jooki serveerida, tuleks pudel uuesti ääreni täita. Niimoodi säilib õun oma täies hiilguses pikka pikka aega.

Kalvadoss võib olla parajalt kange. Mitmes romaanis on kirjeldatud, kuidas välgumihklis põleb kalvadoss. Erich Maria Remarque’i romaanis “Triumfikaar” on see peategelase lemmikjoogiks. Sama võib öelda inspektor Maigret’ kohta, kes tihti peatub kohvikus, et juua üks kalvadoss. Georges Simenoni romaanides, ka BBC seriaalis “Secret Army” hoiab Brüsseli vastupanuliikumise liige, kohvikupidaja Albert Foiret alati head kalvadossi kõrgetele saksa ohvitseridele.Mõned kalvadossid Coeur de Lioni mõisast:Calvados du Pays D’Auge Hors d’Age on kuueaastane segu eri vanuses destillaatidest, millest mõni on laagerdunud väikestes tammevaatides rohkem kui 15 aastat. Merevaigu värvusega, enne maitsmist tuleks lasta klaasis pisut hingata. Ideaalne kaaslane sigarile, serveerida digestiivina eine lõpetuseks. Kangus 42%.

Lõhnalt keerukas, ent hästi tasakaalustatud. Tunda on tamme, küpseid puuvilju, šokolaadi, muskaati, kibuvitsa ja kreeke.

Maitselt täidlane. Puuvili loob mahedate maitsete koosluse, milles domineerivad puit ja vürtsid. Magusas maitses on tunda õunamoosi, vanilli, kaneeli ja kastanit.

Järelmaitse on pikk, ümar ja jõuline.

Calvados Selection. See Christian Drouini kalvadoss pärineb Domfront’i regioonist. Erinevalt Pays d’Auge’i kalvadossidest, mis vajavad aastaid tammevaatides laagerdamist, on see noor destillaat valmis joomiseks noorelt. Lisaks õuntele kasutatakse selle kalvadossi valmistamiseks ligi 70% pirne, destilleeritakse üks kord. Laagerdunud tammevaatides vähemalt kaks aastat. Soovitatakse neile, kes hindavad kalvadossi kauakestva aperitiivina, sobib väga hästi kokteilidesse ja gurmeeroogadesse.

Värske, aromaatne, toores, happeline lõhn, milles domineerivadki puuviljade värsked aroomid ja maitsed, eriti õunad ja pirnid.

Pehmes ja siidises maitses on tunda värskeid õunu ja pirne, mida täiendab meeldiv ja õrn vanillinüanss. Lühike ja mõrkjas järelmaitse. Kangus 40%.