Selline positsioon põhineb Cognaci maakonna suurepäraste geograafiliste ja looduslike tingimuste süstemaatilisel ärakasutamisel. Et mõista, mis teeb konjakist sellise erilise, inspireeriva ja kuulsa joogi, tuleb süveneda regiooni pinnase eripärasse. Cognaci looduslikud eelised saavad alguse terroir’ist. See on mõiste, mis sisaldab pinnase eripära, kliimat ning kõiki geograafilisi ja klimaatilisi tegureid, mis mõjutavad veini tegemist ja valmimist (kõrgus merepinnast, pinnase niiskus, keemiline koostis, viinamarjade avatus päikesele). Oluline on loomulikult ka see, millal ja millise valmidusastmega marju korjatakse ja kuidas neid hiljem töödeldakse. Charente’i on õnnistatud ühetaolise kliimaga: pikad, mitte liiga palavad suvepäevad kindlustavad, et viinamarjad ei küpse liiga kiiresti ja on parajalt puuviljased ka siis, kui nad on suhteliselt happelised ja vähese alkoholisisaldusega, mida destilleerijad enamasti soovivad, kuna siis on lihtsam kontsentreerida. Enamik konjakifirmasid on suurepäraselt aru saanud, kui olulised on vaadid ja nende kvaliteet, ning on võtnud vaatide tootmise väga täpse kontrolli alla. Küpsemise ja vananemise protsess on väga keeruline ja kompleksne. On äärmiselt tähtis, kuhu satuvad valmiva konjakiga täidetud vaadid. Laohoonetel on oma spetsiifiline mikrokliima. Vajalikud on suhteliselt niisked tingimused, mis võimaldavad pideva ja õrna küpsemise. Liiga kuivas alkohol aurustub kiiresti ning jook muutub kuivaks ja kalgiks. Kui õhk on aga liiga niiske, absorbeerib alkohol liiga palju vett ja muutub jõuetuks. Kui niiskus, kuivus ja temperatuur on soodsad ja paigas ning küpsemine toimub harmooniliselt, on tulemuseks kvaliteetsed joogid.

Konjak on Prantsusmaal tehtud jook küll, aga suur roll on selle kuulsusel paljudel brittidel, kes seal piirkonnas mitusada aastat tagasi hakkasid tegutsema. Üht kuulsaimat piirkonna konjakitootjat Hine’i firmat iseloomustavadki eelkõige kvaliteetsed “early landed, late bottled”-tüüpi aastakäigukonjakid. Thomas Hine, noor immigrant Dorsetist Inglismaalt, läks Prantsusmaale 18. sajandi lõpus. Olles P rantsuse revolutsiooni ajal parajasti Cognaci maakonnas, sattus ta kitsikusse ning vangistati. 1791 kohtas ta, olles vangis Château de Jarnacis, Richard Hennessyt. Temalt sai ta hea sissejuhatuse konjakimaailma. Ta abiellus kuulsa konjakidünastia (Ranson & Delamain) juhi tütre François Elisabethiga, sai peatselt 1763 asutatud perefirma omanikuks ning selle loomulik jätk oli ühe tunnustatuima konjakifirma loomine, tegelikkuses paljuski vaid nime muutus aastal 1817.

Hine’i firma peakorter, mis on üks vanemaid maju Jarnaci linnas, asub legendaarse Charente’i jõe kaldal, kus on konjakit teinud kuus põlvkonda Hine’i perekonnast. Ka praegustel tegijatel on eesmärk säilitada algset Thomas Hine’i poolt loodud stiili ja head kvaliteeti – toota vähe, kuid teha seda perfektselt, mistõttu ei vajata ei suuremaid keldreid ega suuremat tootmisvõimsust. Tulemusena on iga Hine’i konjak omaette kunstiteos ning on väidetavalt kõige inglaslikum kõikidest konjakitest. Hine’i konjakid on alati eriliselt kerged, samas täidlasevõitu, elegantsed, siidised ja heas tasakaalus. Need on kuulsamad Briti saartel, kuna mitmed konjakid küpsevad Prantsuse tammest tehtud vaatides peale Jarnaci ka Londoni ja Bristoli dokkides, nii nagu see oli ka 250 aastat tagasi. Need aga ei ole nii täidlased ja maitsvad kui need konjakid, mis küpsevad kodus. Bristolis on keldrites, kus see väärt jook küpseb, niiskem õhk ja madalam temperatuur (8–12 kraadi C), Jarnacis (10–20 kraadi C).

Aastast 1962 on Hine’i konjakitel ka kuninganna Elizabethi ametlik garantii ehk Royal Warrant, et just Hine on Bucking hami palee asukatele sobilik jook. Kui konjak on Bristolis piisavalt laagerdunud, saadetakse näidis Bernard Hine’ile, et ta otsustaks, kas see on kuninglikele kõridele küllalt hea.

Hine’i “rahvakonjak” on Hine Rare V.S.O.P. Fine Champagne – see on segu rohkem kui 25 konjakist, millest noorim on vähemalt 7aastane, ning seda loetakse klassikaliseks Hine’iks. Rare V.S.O.P. on Hine’i konjakitest kõige pehmem, tasakaalus, lilleline ja puuviljane konjak. Antique X.O., Hine’i lipulaev, on segu rohkem kui 40st Grande ja Petite Champagne’i piirkonna konjakist ning on küpsenud rohkem kui ühe põlvkonna. See on Hine’i konjakitest kõige elegantsem, rikka aroomiga, kompleksne,küpsete puuviljade ja meemaitseline, pika järelmaitsega konjak, mille lõi Thomas Georges Hine 1920. aastal. 90 aastat hiljem taastasid Hine’i meistrid selle ajatu klassika kui XO Premier Cru. Triomphe Grande Champagne valmistati Thomas Edouard Hine’i poolt aastal 1888, et tähistada võitu viinamarjaistandusi laastanud phylloxera poolt tekitatud katku üle. Kasutatud on üle 50 erineva eau-devie, kõik on vanemad kui 45–55 aastat, seega on nende hulgas ka saja-aastasi. Tulemuseks on erakordselt kompleksne, sügav ja nüansirikas, mahe ning väga pika järelmaitsega konjak. Sel aastal taastati uuesti Hine Triomphe’i tootmine, pudeldatud on see aga nüüd uhkesse dekanterisse, mis on spetsiaalselt loodud kuulsa Prantsuse disainifirma Toscara poolt.

Peatselt tähistatakse ajaloolise konjakimaja asutamise 250. aastapäeva, mille puhuks spetsiaalses kristallkarahvinis pudeldatud konjakit saab olema vaid 250 nummerdatud pudelit.