Lohesurfar Kristiin Oja naudib sõitu Renault Megane’i roolis

Eesti andekaim lohesurfar Kristiin Oja liigub palju ringi ja vajab igapäevaseks liiklemiseks mahukat autot, millesse varustus hästi ära mahuks. Just seetõttu valis ta endale punktist A punkti B sõitmiseks Renault Megane’i universaalkerega mudeli.

Arvestades juba lohesurfamiseks vajalikku varustust, on selge, et pisikesest n-ö naisteautost jääb Kristiinile väheseks. „Kuna Eestis on tuul pigem muutliku suunaga, tähendab see, et peame pidevalt erinevatesse randadesse sõitma. Alati saab asjade mahutamiseks muidugi ka katuseraami kasutada, aga piisavalt suur auto muudab elu lihtsamaks. Varustuse vedamiseks sobib just universaalkerega auto või siis juba maastur,” tunnistab ta. „Kunagi ammu ostsin endale põikpäiselt Ameerika auto, mis oli tol ajal suhteliselt haruldane mudel. Kuna tegu oli vanema masinaga, ilmnes seal peatselt päris palju rikkeid ja auto parandamine oli väga kulukas, sest varuosi tuli tellida Ameerikast. Seetõttu otsustasin edaspidi valida pigem laiemalt kasutatud mudeli. Mida uuem auto, seda turvalisem ja mugavam ning kuna naine pole mehaanik, on väiksem võimalus, et auto ootamatult katki läheb.”

„Täiuslik auto peaks olema mugav, ajakohane, piisavalt võimas ja kindlasti hea helisüsteemiga. Mulle tegelikult väga meeldib autoga sõita ja tihti just üksi, muusika põhjas. Renault Megane’is, mida praegu kasutan, on väga hea Bose heli ja rohkem vist ei oskakski tahta,” selgitab naine ise, miks ta on valinud liikumiseks just Renault Megane’i. Kuna Kristiini nõrkusteks autoroolis on parkimine ja gabariiditunnetus, on auto varustusse kuuluv tagurdamiskaamera suureks abiks. „Ühtlasi on Renault’l automaatne parkimine, mis sobib mulle ideaalselt, sest tavaliselt pargin auto kuhugi kaugele, kus rohkem ruumi ja ei pea manööverdamisega jändama.”

Veel ägedam, kui esmapilgul paistab

„Kuna olen mööda maailma rännates pigem vanade autodega sõitnud, oli esimene vau-efekt Renault Megane’i disain. Muidugi ka see, kuhu tehnika praeguseks arenenud on,” räägib naine, tunnistades, et ootas algul pigem lihtsat autot. „Sellest on asi kaugel. Istme saab sõidu ajal selga masseerima panna, võtit ei ole, auto tunneb su ära kaardi järgi, mida taskust välja võtma ei pea. Autole lähenedes avanevad peeglid ja süttivad tuled ning auto juurest ära minnes lähevad uksed ise lukku. See, et ta parkimisel ise rooli keerab või sõidu ajal pidurdab, kui eessõitev auto pidurdab, on ikka juba täitsa ulme. Olen sõitnud pigem manuaalkastiga autodega, kuid automaatkäigukast on ikka väga mugav ja seda eriti just linnas ummikutesse sattudes.” Praegu pole Kristiin jõudnud veel autoga pikemat sõitu ette võtta, vaid trajektoor ongi käinud põhiliselt Crossfiti trenni, poodide ja sõprade vahelt. „Tulin just surfireisilt Hispaaniast ja pidin oma varustuse lennujaamast ära tooma. Megane’is käivad istme seljatoed kergelt alla ja kaks suurt surfikotti mahtusid ilusti ära,” rõõmustab ta.

„Sujuv, mugav ja vajadusel ka piisavalt agressiivne auto. Lihtne käivitamine, moodne sisu, suur arvutiekraan koos navigatsiooniga, kiiruspiirangute hoiatused ekraanil, iseparkimissüsteem, kaamerad ja andurid, ühildumine telefoniga nii läbi juhtme kui ka Bluetoothi ja kaks USB-pesa, mida polegi varem teistel autodel tähele pannud, ning loomulikult ka võimas Bose helisüsteem,” loetleb lohesurfar põhjuseid, miks ta on Renault’ roolis sõitu tõsiselt nautinud. „Miinuseid nagu ei leidnudki.”

false

false