Talupojatoit Tartu moodi

Ligi sada aastat tagasi ehitatud  Tartu stiilses juugendhoones, mis nõukogude ajal kuulus vene okupatsiooniarmeele, on viimased kümmekond aastat hotell Barclay. Hotell on algusest peale hoidnud rõhutatult konservatiivset, et mitte öelda eestiaegset joont, seepärast on traditsiooniline eesti köök selles majas üsna loomulik nähtus. Õigupoolest on see ülikoolilinna väheseid klassikalise moega restorane – uued tulijad eelistavad originaalsuset ja modernsust. Igal juhul on pidulikku juubelilauda hoopis lihtsam kujutleda Barclay sooja õhkkonda kui näiteks uuendatud Werneri lakoonilisse interjööri.
Hotelli fassaadi jahedavõitu roheline võtab restorani sisekujunduses pisut erksamaid ja mahedamaid varjundeid. Sügavpunased laudlinad lisavad veelgi enam soojust – selles toas oleksid otsekui aasta ringi jõulud. Otsekohe saab selgeks, et kiireks ja kergeks eineks pole siia asja. Barclays lihtsalt peab pikalt istuma ning nii vaikset ja intiimset õhkkonda Tartus mujalt vist ei leiagi.
Kergest einest ei tuleks nagunii midagi välja: eesti restorani menüüs on tõsised ja tugevad talupojatoidud. Isegi eelroad, nii külmad kui soojad, on peaaegu eranditult tõhusad kõhutäitjad, kerget lehtsalatit või ülipeent nipet-näpet siin lihtsalt ei pakuta. Selle asemel võib söömaaega alustada külmast heeringakastmest kuuma kartuliga (50 krooni), süldist (45) või koguni mulgipudrust praetud peekoni ja sibulaga (45)!
Marineeritud angerjas röstsaia ja maitsevõiga (120 krooni) on võrreldes kartuli-sousti või süldiga siiski suhteliselt kerge suupiste, millest jätkuks vabalt ka kahele sööjale. Tarretises angerjas maitseb koos lisatud röstsaiaviiludega suurepäraselt, kuid nõuab omajagu luude kallal nokitsemist. Maitsevõi on mekilt üsna kahvatu ega lisa hõrgutisele suurt midagi.
Hapukapsasupp (40) on hea näide eesti restoranide raskest valikust: rahvustoitude pakkumine on ilus idee, kuid lõpuni talupoeglikuks ei juleta minna. Supp on pigem soolakas kui hapu ja korraliku kapsasupi kohta liiga selge ja viisakalt valmistatud. Eesti hapukapsa­supp saab ju õige maitse alles pärast mitmendat ülessoojendamist – aga midagi nii autentset ei saa peene hotelli restoran endale muidugi lubada...
Praed on see-eest tõsised ja rasked nagu eesti tõugu hobuse samm künnivaol. Vanaema kotletid (65) on just sellised, nagu nime järgi arvata võiks: tublid ja kuldpruunid, katteks pehme paks jahukaste nagu vatitekk.
Ahjuforell sidrunikastmega (90) on küll kergem suutäis, kuid üliohtralt ja hästi maitsestatud. Garneeringuks lisatud köögiviljaribad on eriti hästi välja kukkunud – nii häid lisandeid ei oleks osanud lihtsa välimusega roogade juures oodatagi.
Kohvikõrvaseks valitud toorjuustukook (40) on sama kopsakas kui eelmised road ja ka sama maitsev. Värsket ja mahedat kooki saadab suur ports imehead maasikamoosi ja riivitud šokolaadi.
Jäätist küll eraldi menüüs pole, kuid küsimise peale serveeritakse ka seda lahkesti. Ikka eesti kombe kohaselt, kuninglikus koguses.

Barclay hotelli
Eesti restoran
Ülikooli 8,
Tartu
Avatud
P–N 12–22,
R–L 12–24