Veel üks imedemaa Haapsalus

Galerii Veinituba

Hinne: 8½

Kalda 2, Haapsalu

Avatud K–P 14–23

Pärnu võib ju olla Eesti suvepealinn, kuid supellinna päiksetriibuliselt kerglast kleidikest kannab väike ja armas Haapsalu hoopis elegantsemalt. Seda muidugi ilusa ilmaga, kuid õnneks on sel suvel neidki näpuotsaga jagunud.

Võib-olla peitub Haapsalu salanipp selles, et siin kohtub tulija nii või teisiti ühe- või teistsuguse kunstiga. Kes taipab enne linna sisse sõitmist põigata Ants Laikmaa muuseumi Taeblas, kes suundub ­Iloni Imedemaale või Evald Okase lopsakate aktide lummusesse. Epp-Maria Kokamäe galerii külastaja leiab nüüd ülakorruse veinitoast ka Anni Arro kokakunsti suveväljapaneku, mis loodetavasti jahedamatelgi aastaaegadel külastajatele kättesaadavaks jääb.

Nime poolest on galerii teise korruse nimeks veinituba, kuid lisaks sümpaatse valikuga veinikaar­dile on siin ka korralik valik suupisteid ja kergemaid roogi, milles peaosi mängivad Anni Arro teada-tuntud lemmikud – kitsejuust, kilud, kapparid, suvikõrvitsad ja muud lihtsad ning hästi klappivad komponendid. Veinitoa nimekiri pole just vinoteegi mõõtu, aga veinid on kolmelt eeskätt restoranidega töötavalt maaletoojalt hästi valitud. Klaasiga saab nelja punast ja nelja valget veini. Eriti sumeda maitsega oli Villa Girardi Valpolicella Classico (70).

Sisekujundus on ühtaegu lopsakas ja valgusküllaselt õhuline ning kõlab sel moel kokku galerii perenaise maalide ja keraamikaga, mida siin kõikjal näha saab. Päikeselisel päeval on veinitoa interjöör märksa meelitavam kui ülipopulaarsel Müüriääre kohvikul, kuid laua leiab siin hõlpsamini. Kes teab, ehk pole uut kohta veel avastatud?

Menüü pilkupüüdvaim nimetus on ahjubaklažaani-, tomati- ja kitsejuustuvorm (100 krooni), mis serveeritakse väikesel pikergusel vaagnal tulikuumana. Erkvalged kitsejuustukuubikud annavad sellele toidule põhilise maitse, baklažaan ja tomat lisavad mahlakust. Tõsi küll, portsjon on tõsiseks kõhutäiteks liiga väike. Peaaegu sama mahlakas, kuid koguselt tüki maad suurem on kuumsuitsulõhe artišoki, parmesani, rukola ja sinepikastmega (120), lopsakatel salatilehtedel serveeritud kausitäis, milles õrnade lõhepaladega pole koonerdatud. Muide, ka naeratustega ei hoita veinitoas kokku.

Lihtsamaid veinikõrvaseid leiab siit ka: parim viis kogu laudkond snäkkidega varustada on tellida majavaagen kahele (300). See küll ei sisalda peakoka loomingut, kuid rohkesti eri masti lihakraami, oliive ja juustu. Seevastu kolme sorti kattega ahjulavašid (65) on lausa liigutavalt lihtne ja maitsev suupiste. Sinihallitusjuustu ja küüslaugu, salaami ja tilli ning kilu ja kapparitega katete seast jõudis Armandi isikliku lemmiku tiitlini viimane, kuid napilt-napilt, ausõna!

Majamagus (45) on iga päev uus ja üllatav, siinkirjutajale langes osaks õnn kohtuda ahjusooja rabarberi-martsipanikoogiga, mida sooviksin teilegi, kuid vaevalt et teistelgi päevadel tuleb pettuda. Eriti pühapäeviti, mil Anni ise veinitoa köögis talitab.