Vein aitab grillroal libiseda

Kalev Kesküla annab nõu grillveini valikuks.

Kes tahaks suvisel ajal palavas köögis pliidi taga vaaritada? Mina oma perekonnas selliseid ei tea. Seepärast olen juba mitut suve pea kõik õhtusöögid ainult grilliga läbi ajanud. Lisaks grill-lihale on sel puhul teine vältimatu komponent vein, sest paljas mõte, et peaksin šašlõkki või rasvast särisevat ribi ilma veinita manustama, toob kananaha ihule. Vein aitab organismil rasvu lagundada ja parandab üldse seedimist. Grillroogade pruukimine ilma veinita on läbinisti tervistkahjustav komme, mis ei sobi kokku meie heaolu väärtustava ajastuga. Vaid väga pipraste toitude puhul kipub vein tulekahju suus võimendama, aga see ei puuduta eesti grilltooteid, vaid pigem idamaist kööki. P>

Noor ja jõuline. Metsloomapraed ja grillroad on ühes asjas sarnased: nende juurde soovitakse enamasti jõulist veini. Samas on neil ka oluline erinevus – kui metsloom või -lind sobib enamasti vana laagerdunud veiniga, siis grillroa juurde ei ole mingit mõtet raisata väärikat bordooveini või Rioja gran reservat. Vana vein on pehme ja suur oma maitsenüanssides, suud ründav grill-liha aga tahab saada sama ägedat nooruslikku kaaslast. Niisiis tuleks valida noor ja mahlakas vein, mis omas maitserohkuses liha sametiseks lihviks.

Iseloomude sobitamine. Loomulikult peavad veini ja toidu iseloomud kokku sobima: käredam käredama, mahedam mahedamaga. Üks ei tohi teise üle võimust võtta. Grillribid on enamasti jõuliste marinaadidega töödeldud. Seepärast sobib nende juurde suurepäraselt mõni lihtne ja tõhus lõunamaa vein, nagu Primitivo Itaaliast või kogunisti Maroko kange punane. Tšiili ja Argentina veinid on ka kindlasti sobilikud, aga neid võiks eriti soovitada härjaprae või loomaliha juurde, sest on see ju lõunaameeriklaste põhitoidus. Vein olgu jõuline ja konkreetne.
Tugevamalt maitsestatud või rasvasemate roogade puhul sobiks kiigata näiteks Lõuna-Aafrika poole, kust pärinevad punaveinid on varustatud piisava rasvulagundava happega. Juhul, kui teie magu hapet hästi ei talu, valige midagi uuest maailmast, näiteks Austraaliast. Kui ühiskodu Euroopa on teile aga armas, otsige miskit Rhone’i orust, vürtsikas Cotes-du-Rhone on suurepärane grillvein.
Sealiha ja lambaliha on enamasti pehmema maitsega ja seepärast klapib siia laiem veinivalik. Nende roogade kõrvale kujutlen mõnuga mõnd Rioja, Navarra või Valdepenase crianzat, või siis lihtsalt  mõnd noort mahlakat hispaanlast. Ka noorem bordoovein või Languedoci maakonnavein on omal kohal.
Kui teil on oodata väärikaid külalisi ja tahate veiniga muljet avaldada, siis otsige mõni 100 ja 200 krooni vahele jääv vein Austraaliast, Uus-Meremaalt või koguni Californiast, sest need on eriliselt maitserohked.
Kui restil säriseb üsna neutraalselt maitsestatud seafilee, siis selle kõrvale pole jõumees-veini mõtet juua. Passib pehme ja mahlakas Valpolicella, Merlot del Veneto või Chianti või Valdepenase crianza.
Pidulikeks juhtudeks käige välja mis teil kapipõhjas leida, olgu või Chateauneuf-du-Pape.

Grillvorsti kõrvale istub minu meelest hästi selline vein, mis vorstimaitsest üle käib, niisiis ehk mõni odavam vein Uuest Maailmast.
Valgete lihade puhul on sobilik nii kerge punane (Bardolino, Beaujolais) kui ka head värsked valged veinid, pidupäevadel Chablis ja Uus-Meremaa Sauvignon Blanc, argipäevil Soave.
Kuid kui teil on raha tõesti üleliia, või tahate oma külalisi ahhetama panna, siis ostke pudel Penfoldsi Grange’i. (3000 krooni pudel). See ülikontsentreeritud Shirazi vein on grillveiniks põhimõtteliselt sobiv ja tõenäoliselt kõige kallim vein, mida kõrvetatud lihaga sobitada annab.