VEINIMõNU Mida tõi meile veiniaasta 2005
Igal aastal on viinamarjakasvatajate silmad taeva poole pööratud – kas talvel sajab piisavalt, kas kevad on küllalt soe, kas suvel on palju päikest ja veidi ikka vihma ka? Koristusaja saabudes hoitakse ilma suhtes pöialt edasi – peaks nüüd kuiva pidama, oleks ööd hästi jahedad ning parasjagu tuult! Kui saak koristatud, algab jälle uus mure – kuidas käärimine kulgeb ja kas aasta jooksul tehtud prognoosid peavad paika? Kehva aasta puhul tuleb nuputada, kuidas säilitada arvestatavat kvaliteeti.
Appi tulevad kõigepealt muidugi sajandite jooksul talletatud kogemused ja ka tänapäevane tehnika. Esimesest kipub viimasel ajal väheseks jääma, sest globaalne soojenemine on Kesk-Euroopas toonud koristusaja võrreldes 30 aasta taguse ajaga kaks nädalat varasemaks. Kas pole tore?! Marjad küpsevad paremini, samas öisest jahedusest hea happetaseme saavutamiseks veinis jääb väheseks. Kuuma kliimaga piirkondades, nagu Uue Maailma veinipiirkondades, ei ole aastaringide erinevus nii suur, kuid jahedamas Euroopas on muutused päris arvestatavad.
Määravad hinnangud
Tõsisemad veinid alles küpsevad vaatides, kuid veinimeistrid ning -ajakirjanikud käivad viimase suve saadusi juba maitsmas, et valmistada klienti ette järgmise kevade nn Primeur (pr k – varajane, siin ettemüüdavate veinide tähenduses) veinide ostuks. Jutt käib eelkõige Bordeaux’ veinidest. Prantsuse Parkeriks nimetatud Jean-Marc Quarin on avaldanud oma esimesed tähelepanekud, mida ma siin lühidalt refereerin: "Kui 2003. aasta puhul räägitakse, et see oli eriti hea veiniaasta, siis nüüd võib ülistada 2005. aastat. Keegi ei oleks osanud loota sellist värskust marjades pärast selle suve päikest. Marjamahlas oli rikkalikult naturaalset suhkrut ja ka parkaine kontsentratsioon oli suur ning rohelist nüanssi ei leidunud. Selle juures oli mahl hästi aromaatne ning see on põhiline faktor. Tavaliselt on noored Bordeaux’ veinid kas hästi pargised ja vähese aroomsusega või vastupidi. Ja kõigele krooniks oli ka happetase kõrge. Kõik märgid näitavad, et 2005. aasta veinid on pika küpsemispotentsiaaliga. Esimesed värske veini maitsmised ilmutasid, et parema kalda (Cotes de Blaye, Cotes de Bourg, Fronsac, Pomerol, St.-Emilion) Cabernet Franc näitab väga kõrget kvaliteeti ja segatuna Merlot’ marjaga saame suurepärased veinid. Ka vasaku kalda Cabernet Sauvignon oli väga kvaliteetne nendelt põldudelt, kus marjad lasti hästi ära küpseda."
Eriti imponeeris tippdegustaatorile Château Margaux. Quarin on selle mõisa veine proovinud juba kümme aastat kohe pärast kääritamist, siis pärast leotamist ja pärast malolaktilist käärimist. Kui näiteks aastal 2000 andis ta Cabernet Sauvignonile 97 punkti, siis sellel aastal 99 punkti. Merlot oli nõrgema tasemega, 91 punkti 2000. aasta 93 punkti vastu. Ilmselt veini segamisel saab Cabernet Sauvignoni osakaal olema üle 80%. Nagu eespool märgitud, on ka veini aromaatsus suurepärane: selles on olemas lilled, kannike, vaarikad ja lagrits.
Kõrgendatud huvi juba olemas
Samal ajal vaatab Bordeaux’ ülikooli enoloogiaprofessor Denis Dubordieu tulevikku veidi murelikumalt. Ta kinnitab samuti, et 2005 oli erakordne – talv oli külm ja kuiv, pungad tärkasid hilja, kuid arenesid kiiresti koos esimese soojalainega. Soojad ilmad alates mai keskelt soodustasid pungade normaalset arengut. Õitsemine toimus juuni kahe esimese nädala jooksul väga heades tingimustes. Juulis ja augustis praktiliselt vihma ei sadanud ning pidevalt puhus tuul, mis võimendas veel kuivust. Kuivuse stressi kergendasid suhteliselt külmad ööd. Tagajärjeks oli marjade varajane küpsemine ja hea balanss. Ka haigused kimbutasid marju vähem tänu jahedatele öödele ja tuulele.
Ta ütleb, et ei tema ise oma 30aastase kogemusega ega tema isa mäleta sellist aastat.
Arvata on, et kõrgendatud huvi selle aasta Primeur-veinide pakkumisel kergitab jällegi hindasid, kuid loodame, et sellist hullust nagu 2000. aasta puhul enam ei kordu. Siis oli muidugi täiendavaks faktoriks uus millennium.
Ka teised veinipiirkonnad konstateerivad väga kvaliteetset saaki, kuid jäävad ennustustes esialgu veel tagasihoidlikuks. Seal, kus marju korjati optimaalsel küpsusel, oodatakse pika küpsemis- ja säilivuspotentsiaaliga veine. Seda saab järeldada just saabunud Burgundia veinimeistrite aruandegi põhjal.
Veel globaalsest soojenemisest
Nimelt mõjutab see üha enam marjasortide levikuala. On ju teada, et igal marjasordil on piir, millest jahedamas kliimas enam mari ei küpse nõutaval tasemel, aga just veidi enne seda piiri saame kõige parema kvaliteedi. Kliima soojenemine on Bordeaux’ piirkonnas kõige rohkem mõjunud Merlot’ marjale; kui see tendents jätkub, siis varsti ei ole enam mõtet seda marja siin kasvatada ning Cabernet Sauvignoni ja Petit Verdot’ osa suureneb, kuna nad vajavad rohkem soojust.
Sauternes – parimad aastad on olnud päris kuivad, kuid kui sademeid jääb veelgi vähesemaks, võib juhtuda, et väärishallitust ei tekigi.
Selle tõttu on viimasel ajal Prantsusmaal hakatud rääkima ka võimalusest viinamarjade kastmiseks. Näiteks sellel aastal jäi Bordeaux’ piirkonnas puudu 30 ml sademeid. See on peaaegu nagu Provence’i kliima, kus on aastas vaid 400 ml sademeid.
Pikemas perspektiivis kollitab must stsenaarium – kui jäämägede sulamise mõjul võib Golfi hoovus oma suunda muuta, siis muutuvad siinsed talved õige külmaks ja istikud külmuvad.
Tehnoloogia pole kõikvõimas
Alates 1970. aastatest on lauaveinide tarbimine pidevalt vähenenud. Tarbijad otsivad kvaliteeti. Kvaliteetsema veini saamiseks peab aga tõsisemalt vaatama, milline mari millisesse kliimatsooni paremini sobib, ja vahepealne suur eelistus Bordeaux’ ja Burgundia sorte igal pool kasvatada tuleb üle vaadata. Näiteks Itaalias on paremad sordid jäänud ikka oma kliimatsoonidesse: Nebbiolo – Piemonte, Sangiovese – Toscana, Aglianico – Campania, ja Nero d’Avola on jäänud Sitsiiliasse. Nii on ka Uues Maailmas järjest enam pööratud tähelepanu kliimatsoonidele ja istanduste rajamisele mäenõlvadele ja jahedamatesse piirkondadesse. Tänapäeva tehnoloogia mõjul on küll kehvemate aastate veine suudetud paremaks küpsetada, kuid viinamarja kasvutsükkel sõltub ikka konkreetse aasta kliimast.
