Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava

Pressinõukogu otsused

“Arstide praak röövis täisjõus mehelt käe” (18.6.2014)

Pressinõukogu arutas Mare Uritami kaebust ajalehes Eesti Ekspress 18. juunil 2014 ilmunud artikli “Arstide praak röövis täisjõus mehelt käe” peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel väidab, et valediagnoos ja -ravi ning pikad ravijärjekorrad jätsid 42aastase pereisa vasakust käest ilma.

Mare Uritam kaebas Pressinõukogule, et ajakirjanik on avaldanud tema kohta ebaõigeid faktiväiteid. Artiklis on öeldud, et ta andis röntgeniuuringu tulemusena eksliku hinnangu, sest ei tuvastanud hiljem diagnoositud kondrosarkoomi. Kaebaja märgib, et kondrosarkoomi diagnoosimine röntgeniuuringu pinnalt ei ole võimalik ja seega on artiklis eksitavalt väidetud, et tema radioloogina andis eksliku hinnangu. Kaebaja hinnangul oleks ajakirjanik pidanud enne artikli avaldamist kontrollima, kas röntgeniuuringu alusel on kondrosarkoomi diagnoosimine üldse võimalik. Kaebaja leiab, et artiklis on segamini uudised, arvamused ja oletused, ning samuti ei ole ta rahul, et ei saanud sõna, kuigi teda on loos nimetatud ja tema foto avaldatud. Kaebaja märgib, et esitas Ekspressile vastulause, kuid leht seda ei avaldanud.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et loo autor saatis Tallinna Lastehaiglale detailse kirjelduse patsiendi poolt läbielatust, muu hulgas ka patsiendi hinnangud toimunule ja arstide ebakompetentsusele, ning palus kommentaari. Samal päeval laekus haiglalt kvaliteediteenistuse juhataja Lagle ­Suuroru lakooniline vastus, mis kinnitas, et haigla radioloogid patsiendi röntgenipildil luulisi muutusi ei näinud ning viidati, et ravi osas teeb otsuseid raviarst, siinsel juhul perearst. Seega said haigla ja konkreetne radioloog võimaluse oma vastulaused esitada ja ajakirjanik tegi võimaliku, et patsiendi väiteid kontrollida ja kajastas ka teise poole seisukohta. Dr Mare Uritami foto on hangitud lehe ­kinnitusel avalikult, kuna see on avalikult haigla kodulehel. Eesti Ekspress ei ole käsitlenud kedagi selles loos kurjategijana ega rikkunud inimese eraelu puutumatust. Leht märkis, et ­eemaldas loo avaldamisele järel kaebajat häirinud netikommentaarid.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu hinnangul oleks pidanud leht andma Mare Uritamile võimaluse kommentaariks ja vajadusel avaldama hiljem ka tema vastulause. Pressinõukogu hinnangul ei ole piisav Tallinna Lastehaiglale sõna andmine, sest nimeliselt on loos mainitud Mare Uritami.

Samuti rikkus leht koodeksi punkti 3.5., mis näeb ette, et toimetus kontrollib ­eelkõige kriitilise materjali korral info tõesust ja allikate usaldusväärsust. Pressinõukogu juhib ajalehetoimetuste tähelepanu sellele, et selliste juhtumite kajastamisel peab ajakirjanik olema tähelepanelik ja põhjalik ning tegema endale selgeks, milline on iga konkreetse arsti pädevusvaldkond.

Pressinõukogu leiab, et Mare Uritami foto avaldamine loo juures olnuks põhjendatud vaid juhul, kui seal oleks Mare Uritami kommentaar. Käesoleva artikli puhul on selle avaldamine põhjendamatu, kuigi foto on avalikult kättesaadav.

Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava

“viimsi võimuvahetuse esimene ohver – nõunikku tabas äkksurm” (25.6.2014)

Pressinõukogu arutas Viimsi ­vallavalitsuse kaebust Eesti Ekspressis 25. juunil 2014 ilmunud artikli “Viimsi võimuvahetuse esimene ohver – nõunikku tabas äkksurm” peale ja otsustas, et leht rikkus head ajakirjandustava.

Artikkel räägib sellest, et Viimsi vallavalitsuse nõunikule Enno Selirannale anti korraldus kirjutada lahkumisavaldus, mis mehele endale tundus ebaõiglane. Mõni nädal hiljem tabas meest äkksurm ja ta langes koomasse.

Viimsi vallavalitsus kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab ebaõigeid ja kontrollimata faktiväiteid ning teema käsitlemisel on kujutatud valla juhte ja juhtimist viisil, mis kahjustab valla mainet. ­Kaebaja hinnangul on autor meelevaldselt ja ilma ühegi tõendita loonud seose Enno Seliranna töösuhte lõppemise ja ligi kuu aega hiljem esinenud terviserikke vahel. Kaebaja peab eksitavaks ka artikli pealkirja, mis loob ebaõige mulje Viimsi valla personalipoliitikast. Samuti on eksitav Ekspressi esikaanel olev juhtlause. Kaebaja märgib, et Enno Seliranda ei koondatud, ta on jätkuvalt valla ametnik, kuigi artikli ilmumise ajal haiguslehel. Kaebaja leiab, et eksitav on kirjutada äkksurmast – pigem oleks pidanud kirjutama, et “Enno Selirand langes koomasse”.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et artikli pealkirjas ei ole öeldud, et põhjustatud on inimese surm, ka artiklist ilmneb, et Enno Selirand on elus. Leht tunnistas, et termini “koondamine” kasutamine on juriidiliselt ebakorrektne, kuid samas on sel sõnal tavakeeles laiem tähendus. Leht lisas, et ajakirjanik vestles Enno Seliranna tütrega, kes vahendas isa tundeid ja mõtteid ja arstidelt saadud teavet, ning vallavalitsus ei ole pädev inimese tervisliku seisundi osas arvamust avaldama. Lehe väitel on üldteada fakt, et südamehaiguste korral ja vanemas eas inimeste puhul võib ülemäärane stress või erutus kaasa tuua terviserikke. Leht selgitas, et vallavanem Jan Trei vastustes on kajastatud kõik artikli olulised aspektid.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Eks­press eksis ajakirjanduseetika ­koodeksi punkti 4.11. vastu, mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul on artikli pealkiri eksitav, sest loob meelevaldse seose töölt vabastamise ja terviserikke vahel ning loob lugejatele mulje, nagu oleks Enno Selirand surnud. Ka rikkus leht koodeksi punkti 4.1., mis näeb ette, et uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Pressinõukogu hinnangul on nimetatud seose loomine oletus.

Eesti Ekspress rikkus head ajakirjandustava

“Egiptuse puhkus ja Egiptuse nuhtlus” (23.7.2014)

Artikkel räägib Novatoursi poolt katkestatud sadade eestlaste Egiptuse puhkusest, kallimate reiside jätkamisest Lätist ning sellest, miks odavad reisid katkestati. Sõna saab ka Novatoursi juhatuse liige.

Novatours kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldas valefakte reisi eest makstud kogusumma (750 000 eurot), 1500 kahju kannatanud kliendi, Travecoga koostöö lõpetamise, Läti kallimate reiside, tagastamata raha ja varasema ohutaseme tõstmise võimalikkusest teadmise kohta. Kaebaja leiab, et kõik need valed faktid lubavad teha järeldusi Novatoursi ebaausast ja seadusevastasest käitumisest puhtalt omakasupüüdlikel eesmärkidel. Novatours pöördus Eks­pressi poole vastulause palvega, kuid leht avaldas 13. augustil vaid täpsustused. Kaebaja ei ole rahul, et leht enne artikli avaldamist Novatoursi poole ei pöördunud, kuigi artikli üks autor pöördus firma poole varem seoses Eesti Päevalehe artikliga. Kaebaja palub hinnangut ka võimalikule huvide konfliktile, kuivõrd üks kahju kannatanud reisijatest oli Ekspressi ajakirjanik Margus Järv.

Eesti Ekspress vastas Pressinõukogule, et 750 000 eurot on saadud nii, et on korrutatud reisijate arv (1500) reisi maksumusega (490 eurot). 1500 oli Novatoursi ja Tez Touri reisijate koguarv, mida ka täpsustuses mainiti. 13. augusti täpsustuses on ümber lükatud ka Travecoga koostöö lõpetamise väide. Lehe väitel arutas välisministeerium ohutaseme võimalikku tõstmist reisikorraldajatega märtsis. Leht leiab, et ajakirjanik täitis teise osapoole ärakuulamise kohustuse. Leht märkis, et Margus Järv ei ole oma positsiooni suheldes Novatoursiga rõhutanud ja tema amet tuleb välja meilile automaatselt lisatavast allkirjast.

Pressinõukogu otsustas, et Eesti Ekspress rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 1.4., mis näeb ette, et ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav info. Pressinõukogu leiab, et faktid oleks pidanud parandama järgmises lehes ja kolm nädalat hiljem seda teha on liiga hilja.

Samuti rikkus leht eetikakoodeksi punkti 4.2., mis näeb ette, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled. Pressinõukogu ei pea piisavaks teise väljaande (Eesti Päevaleht) jaoks varem võetud kommentaari kasutamist. Sellega rikkus Eesti Ekspress ka koodeksi punkti 5.1., mis näeb ette, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleks talle pakkuda kommentaari võimalust samas numbris.

15. septembril tegi Tarbijakaitseameti juures tegutsev Tarbijakaebuste komisjon otsuse, et Novatours peab tasuma kolmele Egiptusest enne reisi kavandatud lõppu tagasitoodud reisijale kokku 1200 eurot makstud enam kui 2000st. Novatoursi algne pakkumine reisijatele oli tagastada kolme peale 345 eurot ja 60 senti. Komisjon leidis, et kui ametiasutused (nagu siin välisministeerium) on viidanud reiskorraldajatele, et sihtkoht ei ole pakettreisiks piisavalt turvaline, siis mõistlik reisikorraldaja sinna reise ei korralda.