EE ARHIIVIST: Luksautode omanikud saavad tihti minimaalpalka

Uus valitsuskoalitsioon andis teada, et riik asub koguma automaksu, mis "ei ole automaks". Kas sellega lõppeb paljude luksusautode omanike mõnus elu?

7. augusti Ekspressis kirjutasime, et Eesti pereisad on (pere rahakoti arvel) ostnud parklad täis uusi musklimasinaid, mis sobivad pigem autobahn’il kimamiseks. Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben juhtis juba 2016. aastal tähelepanu, et Eestis omavad 50 000 eurot maksvaid autosid juhid, kelle ametlik palk jääb tegelikult 1200 euro kanti. Avaldame uuesti toonase loo (esimene avaldamine 16. 11.2016).

18. novembri Eesti Päevaleht kirjutab, et autode registreerimise tasu hakkab kehtima kõigile autodele. „See ei ole automaks, vaid sõiduki esmaregistreerimisel võetav tasu, mis on progresseeruv mootori võimsuse järgi,” põhjendas sotside juht Jevgeni Ossinovski. „Enamiku uute autode lisamaks on väga pisike, 1–2% auto hinnast.” Ossinovski sõnul on suurema osa autode võimsus alla 100 kilovati ja neil tahetakse registreerimistasu hoida madala määraga, võimsamatel autodel läheb määr kõrgemaks.

Ekspress juhtis juba kevadel tähelepanu sellele, et rahandusministeeriumi toonane plaan hakata ettevõtete tööautosid kleepsudega märgistama oli õigustatud. Seda põhjusel, et matšod soetasid aastaid tööautode nime all suuri ja luksuslikke sõiduautosid, millega omasuguste ning rahva ees uhkeldada. See tähendab, et osa ettevõtlusega seotud inimesi on alamaksustatud

Rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben rääkis märtsis konverentsil „Eesti maksukeskkond aastal 2020“, et koguni 85 protsenti Eestis registreeritud peenemate markide uutest masinatest ostetakse juriidilistele isikutele (siinkohal näitas ta Audi, BMW, Mercedes-Benzi ja ­Porsche autode pilte).

Mis aga eriti kummaline – ­Abeni kahe aasta tagune ARKi ja maksuameti andmete analüüs näitas, et 2/3 selliste, vähemalt 50 000 eurot maksvate autode juhtide palk jäi alla 1200 euro (bruto) ning „kõige rohkem juhte langeb vahemikku 300–400 eurot, kus on olnud viimastel aastatel meie miinimumpalk“.

„Riigi seisukohast on tugevasti allahinnatud teatud inimgrupi sissetulek,“ teatas Aben ning viitas Eesti Panga uuringule, mille kohaselt ettevõtlustulu teenivad majapidamised jätavad deklareerimata koguni 62 protsenti tegelikult teenitud tulust.

„Osa ettevõtlusega seotud inimesi on alamaksustatud oma tegeliku tarbimistasemega võrreldes,“ kuulutas analüütik.

2014. aastal võeti Eestis arvele ka 52 uut mootorratast, millest kaks kolmandikku läks ettevõtetele „tootmissisendiks“. Aben tuletas Harley-Davidsoni motika fotot näidates meelde, et firmad tegelevad tootmisega, inimesed tarbimisega.