Sellist summat küsis riigi rahakotist Tartu linnapea Urmas Klaas.

Saare sõnul pole võimalik anda ühele kirikule nii palju raha olukorras, kus remonti vajaks veerand kaitsealastest ehitistest. Muinsuskaitseameti tänavuses eelarves on kõigi mälestiste omanike vahel jagamiseks 675 000 eurot. Aastal 1842 valminud Maarja kirik sai tuntuks seoses laulupidudega. Koguduse õpetaja Adalbert Hugo ­Willigerode oli esimese laulupeo peakomisjoni esimees.

Teises maailmasõjas sai kirik kõvasti pihta. Ümberehitatud kirikus tegutses Nõukogude ajal põllumajandusüliõpilaste spordiklubi ja võimla, kus oma hiilgeaegadel mängis Tartu Kalevi korvpallimeeskond. Kiriku taastamistöödega alustati tänavu juunis.