Konflikt sai alguse debattidest venekeelses kanalis Raadio 4 enne viimaseid eurovalimisi 2014. aastal. Esimesel debatil esindas Keskerakonda Yana Toom. Teisel pidanuks seda tegema Stalnuhhin, kuid ta ei ilmunud kohale. Debatte vedanud toimetaja Artur Aukon ütles Eks­pressile, et helistas Stalnuhhinile mitu korda enne eetrisse minekut: „Toru ta ei võtnud. Kui mäletan õieti, helistas ta peale eetrit mulle tagasi ja vabandas. Mis puudutab põhjendusi, siis need olid umbmäärased.“

Stalnuhhinil on juhtunust teistsugune mälestus: „Enne seda debatti, kuhu ma väidetavalt omal tahtel ei ilmunud, teatas mulle meie kampaania infojuht, et talle teatati, et pean valima, kas osalen selles saates või järgmises. Mõlemas ei saavat.“ Stalnuhhin valis loomulikult järgmise, mis oli valimistele lähemal.

Kolmas debatt oli ette nähtud aga erakondade esinumbritele. Asendus oli lubatud vaid siis, kui liider ei osanud piisavalt vene keelt. Keskerakonna juhi Edgar Savisaare vene keel on heal tasemel, ta oli korduvalt osalenud Raadio 4 saadetes. Ajakirjanikud ootasid teda. Kuid Aukoni ja debati teise juhi Julia Bali sõnul andis Keskerakonna pressiesindaja teada, et bossi asemel osaleb Stalnuhhin.

ERRi juhatus otsustas, et esinumbrite debatis saab osaleda vaid Savisaar ja Stalnuhhinit eetrisse ei lasta.

Nii ka läks. Stalnuhhin ilmus küll valvelauda, kuid stuudiosse ei pääsenud.

Keskerakonna ajaleht Kesknädal kuulutas kohe, et ERR sekkus valimisvõitlusse, sest igal kandidaadil on õigus otsustada, kas ta tahab võõrkeelses debatis osaleda, ning ERRil puudub õigus hinnata kandidaatide keeleoskust.

Lisaks rõhus Keskerakond ebaõiglusele: IRLis sai Marko ­Mihkelson õiguse asendada esinumber Tunne Kelamit, kuigi Kelam väidab, et oskab vene keelt.

Aukoni sõnul osales Mihkelson saates ERRi juhatuse loaga. „Suhtlen Kelamiga 2002. aastast ja ta pole andnud kunagi intervjuud vene keeles,“ märkis ta.

Stalnuhhin solvus ja pole sellest peale ERRi ajakirjanikke jutule võtnud.