Telia meistriklass: 10 sammu, kuidas kottida eestlasi
1) On aasta 2009 ja majanduskriis. Eestlastel on papp otsas. Meil, Rootsi firmal Telial pappi on. Ostame Eesti riigilt tema osaluse Eesti Telekomis.
2) Aastal 2010 võtame sunniviisiliselt üle ka 1563 väikeaktsionärile kuulunud 1 487 242 aktsiat. Mis nad ikka teevad?
3) Väikeaktsionärid pole rahul ja lähevad Eesti kohtusse lisaraha saama? Mis mõttes?
4) Kohus ei uskunud meie juttu, et sellist kohtumenetlust ei saa üldse olemaski olla. 2016 jõustus hoopis kohtumäärus, et väikeaktsionäridele tuleb määrata lisahüvitis 64 senti. Päriselt ka või? Eesti kohus?
5) Meil tuleb eestlastele juurde maksta vähemalt 951 834,88 eurot, lisaks on tänaseks kogunenud viiviseid summas 599 941,52 eurot. Who cares? Maksame ainult neile, kes tulevad ise küsima. Väga väikese osalusega aktsionärid ei tule niikuinii.
6) Iseenesest oleme plussis – kaheksa aastat on eestlaste raha olnud tasuta meie käes. Ei meeldi? Hagege!
7) Viiviseid maksame viimase kolme aasta eest. Jurist ütleb, et nii saab. Eesti on päris lahe riik. Rootsis ei tuleks nii välja, et väikeaktsionäride raha on viis aastat tasuta meie. Kaheksa aasta viivis oleks ühe aktsia puhul 40 senti, aga kolme aasta oma ainult 15 senti. Normaalne kokkuhoid. Mis need eestlased ikka teevad?
8) Harju maakohus ütleb, et tahab näha kohtus meie tegevjuhti Johan Dennelindi. Unustage ära! Teil pole isegi kuningat.
9) Kohtunik Merike Varusk ütleb, et tooge järgmisele istungile Telia juhatuse liige, et asja arutada. Päriselt ka? Arvate, et hakkame teie kohtu käsu peale Tallinnas käima? Päriselt? Unustage ära! Igasugune kompromiss kohtuasjas on välistatud.
10) Eesti on ikka väga investorisõbralik riik. Mis teil veel müügiks on?
Allikas: Harju maakohtu lahendid
