2019. aastaks, kui loodi praegu Eestisse tuumajaama kavandav Fermi Energia, olid mitmed asjaolud muutunud. Näiteks jõustus 2019. aasta algul Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri, mis tõmbab Suur-Pakrile tuumajaama rajamisele kriipsu peale.

2020. aastal tellis Fermi Energia inseneribüroodelt Tractebel ja Steiger tuumajaama rajamise asukoha eeluuringu. Selle käigus välistati suur osa Eestist: looduskaitsealad, tihedalt asustatud piirkonnad, üleujutusalad ning piirkonnad, kus asuvad ohtlikud objektid (näiteks lennujaam või väetisetehas). On tähtis, et tuumajaamal oleks ligipääs jahutusveele (näiteks Peipsi hästi ei sobi, sest seal pole piisavalt hoovusi, mis aitaksid tuumajaamast tulevat soojemat vett hajutada), samuti on tarvis piisavalt suurt vaba maatükki. Samuti peab maapind sobima. Arvesse tuleb võtta ka inimtekkelisi riske („see tähendab eelkõige naabrit,“ ütleb Fermi Energia juht Kalev Kallemets), seetõttu pole hea mõte rajada tuumajaama otse piiri äärde.

Lõplik sõna suure elektrijaama asukoha küsimuses on Eesti Vabariigil. Keskkonnaministeeriumi all tegutsev tuumaenergia töörühm on sobiva asukoha leidmiseks moodustanud eraldi ruumiplaneerimise töörühma, mida juhib rahandusministeeriumi asekantsler.

Rahandusministeeriumi regionaalplaneerimise nõunik Alan Rood kinnitas, et võimalikud alad, kuhu riigi vaatest tuumajaam võiks tulla, „joonistuvad välja 2023. aasta kevadel“.

Paldiski

„Paldiskile mõtlesime kohe alguses, 2019. aastal, kui Fermi Energia asutasime,“ ütleb Kalev Kallemets, Eestisse tuumajaama planeeriva Fermi Energia juhatuse esimees.

Paldiskis töötas juba minevikus, kui seal asus tuumaallveelaevade väljaõppekeskus, kaks tuumareaktorit.

Ent kui Paldiski sadamate piirkonnas läheb meri ruttu sügavaks, siis muidu on Paldiski laht üpris madal. Aga tuumajaam vajab jahutusvett. Mida madalam meri, seda kaugemale kaldast tuleb viia vajaliku temperatuuriga jahutusvett transportiv torustik ja seda kallimaks ehitus kujuneb. „Pakri poolsaarele teisele poole (põhjaküljele – EE) tuumajaama ehitamine ei kõla loogiliselt, sest teisel pool Lahepere lahte on Laulasmaa, ja inimestele, kes seal suvitavad, ei meeldi, kui suvila lähedale tuleb tuumajaama jahutusvesi,“ ütleb Kallemets. Samuti ei leidnud Fermi Energia Paldiskisse piisavalt suurt kinnistut (25–50 hektarit) tuumajaama tarvis. „Ühe leidsime, aga selle kõrgus oli vaid ligikaudu poolteist meetrit merepinnast,“ ütleb Kallemets. Et tuumajaam oleks piisavalt kaitstud kliimasoojenemisega kaasneva veetaseme tõusu ja tormide eest, peab see asuma vähemalt neli meetrit üle merepinna. Paldiskisse tuumajaama rajamine enam päevakorras pole.

Pakri saared

Seda kaalus ühe võimaliku tuumajaama asukohana Eesti Energia, mis viis 2009. aastal Suur-Pakri saarel läbi ehitus- ja hüdrogeoloogilised uuringud. Aga Pakri saared on maastikukaitseala, 2019. aastal jõustunud kaitse-eeskiri muudab tuumajaama rajamise sinna pehmelt öeldes perspektiivituks. „Lisaks puudub Pakri saartel elektrivõrk, selle vedamine oleks üüratult kallis,“ lausub Kallemets. Pakri on päevakorrast maas.

2009. AASTA: Eesti Energia asus uurima, kas Pakri poolsaarel oleks sobivat kohta tuumajaama rajamiseks. Fotol uuringute tarbeks tehtud puurauk.

Keibu

Keibut kaalus juba 2009. aastal võimaliku tuumajaama asukohana Eesti Energia. Nõukogude ajal oli Keibu laht ja rannik kinnine militaarala, nüüd paikneb piirkonnas palju suvilaid.

Kui inseneribürood Tractebel ja Steiger 2020. aastal Fermi Energia tellimusel tuumajaama võimalikke asukohti kaardistasid, käis ühe variandina läbi ka Keibu. Seal on hea ligipääs jahutusveele, ohtlikke rajatisi läheduses pole ning põhjakivimite olukord on piisavalt hea, et olla sobivaks aluseks suurehitisele.

Enam Keibu päevakorras pole. „Kõrgepingevõrguga liitumine oleks Keibus kallis, samuti puudub sotsiaalmajanduslik sobivus,“ lausub Kallemets. Ideaalis võiks tuumajaama läheduses paikneda suuri tööstusettevõtteid, mis tahaksid otseliiniga elektrit, või keskkütte kliente.

Haapsi

Haapsi küla Pärnumaal oli samuti üks viiest tuumajaama „huvipiirkonnast“, mille 2020. aastal kaardistasid Tractebel ja Steiger.

Haapsi plussid: tegu pole looduskaitsealaga ja seal oli vaba suur lahmakas riigimaad, kuhu tuumajaam hästi ära oleks mahtunud.

Miinused: Eesti läänerannikul hakkaks tuumaenergia konkureerima tuuleenergiaga vabade võrguvõimsuste pärast. Uute kõrgepingeliinide rajamine on aga väga kulukas. Samuti on meri Haapsi lähistel liiga madal. Kui jahutusvett väga madalal rannaäärses meres vette lasta, võiks tõusta veetemperatuur, mis omakorda toob kaasa vee-elustiku muutumise (mõnele kalaliigile soojem vesi meeldiks, mõnele mitte). Et soojusenergia hajuvus meres oleks parem, tuleks jahutusvett võtta seitsme meetri sügavusest merest ja ka lasta seitsme meetri sügavusele. „Haapsis tuleks selleks ehitada merre torustik enam kui kilomeetri kaugusele,“ lausub Kallemets. Haapsi praegu enam arutlusel pole.

Kaberneeme

Oli samuti 2020. aasta Steigeri ja Tractebeli uuringus üks „huvipiirkondadest“, sest ühtegi välistavat tingimust (üleujutusoht, sobimatu aluspõhi, ohtlike objektide lähedus vms) pole. Kaberneemes on sobiv merepõhja sügavus, ligipääs elektrivõrku hea, samuti saaks Tallinnale müüa keskküttesoojust. Aga Kaberneeme elanikud ei taha näha piirkonda tööstusalana. „Sotsiaalmajanduslik sobivus puudub,“ nendib Kallemets.

Lontova

Lontova külas kaalus Fermi Energia võimalust rajada tuumajaam suurele tootmismaale, mis kuulub omavalitsusele. Aga selgus, et kinnistu kõrgus merepinnast on ebapiisav. Kallemets: „Selle kinnistu kõrgus merevee tasemest oli keskmiselt kaks meetrit. Kui merevee tase tõuseks püsivalt 1–1,5 meetrit, siis võib ette kujutada tsüklonit, mis tekitab tõusulaine ja tõstab vee veel kõrgemale.“

Lontova asub Kunda külje all. „Nüüd otsime teisi kohti samas piirkonnas,“ ütleb Kallemets.

Letipea

Letipea poolsaare kirderannikut kaalus juba 2009. aastal Eesti Energia. Tänavu novembris puurib inseneribüroo Steiger Letipea poolsaare läänepoolsele alale kolm puurauku, et teha ehitusgeoloogilisi uuringuid. Letipea külas on huumuse all sinisavi kuni 60 meetri sügavuseni. „Puuraukude tegemise mõte on teada saada sinisavi ehitustehnilised omadused, kui palju pinnas kokku vajub, kui tema peale raskust panna,“ selgitab Kallemets. „Põhimõtteline valik Põhja-Eestis on, kas teha tuumajaam klindi alla või klindi peale.“ Letipea küla on klindi all. Klindi peale ehitades oleks vajadus pumbata tuumajaama jahutusvett kõrgele üles, mis on kulukam.

Sellesse piirkonda jaama ehitamise kasuks räägib võimalus tarnida keskküttesoojust Rakverele, Kundale, Viru-Nigulale ja Haljalale, samuti asuvad lähedal suured energiatarbijad, nagu Estonian Celli puitmassitehas, HKScan ja Kevili viljakuivati.

AIDU KARJÄÄR: Vett täis lastud vana karjäär sobiks jahutusvee võtmiseks ja ka tagasi laskmiseks, sest looduskaitselised piirangud (veetemperatuuri tõus) tehisveekogule ei kehti.

Lüganuse vald: Aa, Aidu ja Moldova

Steigeri ja Tractebeli 2020. aasta uuring nimetas tuumajaama võimaliku asukohana kolme piirkonda Lüganuse vallas: Aa, Aidu ja Moldova.

Lüganuse valla plussid: lähedal on Kiviõli, Püssi ja Kohtla-Järve tööstusettevõtted ja keskküttetarbijad. See on ammune tööstuspiirkond, lähedal pole ohtlikke objekte, nagu lennujaamad või väetisetehased.

Moldova

Moldova küla on nüüdseks päevakorrast maas, sest seal jäi mere ja klindi vahele vaid 300 meetri laiune ala, kuhu jaam ära ei mahu.

Aa

Aa küla puhul kaalub Fermi Energia võimaliku asukohana Tallinna-Narva maantee ja raudtee vahele jäävat ala, kus praegu kasvab mets. Uueks naabriks saaks VKG planeeritav tselluloositehas. Aa küla puhul on miinuseks jahutusvee kaugus – seda tuleks pumbata kas 3–4 kilomeetri kauguselt merest või paari kilomeetri kauguselt endisest Aidu karjäärist, mis on nüüd täidetud veega. Aa küla all asuvad fosforiidivarud.

Aidu

Veel üks võimalik asukoht on Aidu karjäärist põhja poole jääv ala. Seal saaks samuti kasutada jahutusveena karjääri täitnud vett. „Looduskaitsenõuete järgi ei tohi loodusliku veekogu seisund veetemperatuuri tõusu tõttu halveneda, aga Aidu karjäär ei ole looduslik veekogu,“ ütleb Kallemets. Kuid Aidu karjääri sobivus on küsimärgi all, sest detailplaneeringu järgi on sinna planeeritud Eesti Energia uue põlevkivikaevanduse rikastusvabrik.