Vabadussõja ajal kümnete süütute eestlaste surmas süüdi olnud kommunist ja Vene luureagent lasti rahva meelehärmiks vabaks ja saadeti Venemaale.
Eestlaste kogemus Vabadussõjast näitab, et venelastega on võimalik rahu teha ainult jõupositsioonilt.
500 aastat tagasi kuulutas Lübecki raad „kahjulikuks“ trükivärske eestikeelse missaraamatu.
Tõuparandajate dilemma: andekate paaripanemine andekatega päädib väikerahva puhul ikkagi sugulasabieludega.
Kust võis president Arnold Rüütel saada endale nii väärika perekonnanime.
Rahvusvahelise põgenikeorganisatsiooni IRO dokumentidest paljastub nii Mäe harmooniline koostöö natsidega kui ka tema astumine USA luure teenistusse.
Pealinna arstid streikisid nende sissetulekuid vähendavate haigekassa otsuste vastu kaks kuud.
Üks vanapaberitünnist leitud miilitsa salatoimikuist sisaldas ka erakordset KGB originaaldokumenti.
Kaheksakümnendate lõpul suunas tulevane kapo peadirektor Jüri Pihl ka võitlust viru ärikatega.
Hävimisest päästetud dokumendid paljastavad KGB alatuid võtteid, millega 1988. aastal Eesti vabadusliikumist lämmatada püüti.
Juba 13. sajandil võis Eestis trahvi saada omavolilise metsaraiumise eest. Kasvavad linnad vajasid palju puitu (28)
Riigimetsast raiutud puidu odava müümise ümber sel suvel puhkenud skandaalis polnud midagi iseäralikku. Aegade algusest saadik on eestlastele tundunud, et riigi- ja sageli ka eramets on igaühe oma.
Juba kaheksakümnendate lõpus suples üks läbi aegade tuntumaid Eesti allilmategelasi rahas.
DOKUMENT SALATOIMIKUST: Miilitsaülema kiri KGB-le kirjeldab, kuidas loodi kord majja kunstnik Siim-Tanel Annuse legendaarsel performance’il detsembris 1987.
ARHIIVIST | Taasiseseisvumise üks suurimaid saladusi: kuhu kadus Mart Helme poolt tema väitel tehtud Meri-Jeltsini kohtumise memo? (105)
Juulilepingute sõlmimise aluseks olnud presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini ajaloolise kohtumise salajane memo on jäljetult haihtunud.
Otto Tief juhtis vabadussõjas Kalevlaste Malevat ja tegi 1944. aasta sügisel meeleheitliku katse taastada iseseisva Eesti Vabariigi valitsus. Ent 1927. aastal sattus ta oma metsatehingutega otse toonase metsasõja keskmesse.
Kevadel 70 aastat tagasi süttis keset päeva Oleviste kiriku torn. Tuletõrjujatel õnnestus kirik napilt hävingust päästa.
Harju- ja Järvamaa piirilt, Käpa järve lähedalt avastatud metsavenna punker on unikaalne leid nii selle säilivuse kui ka leiumaterjali iseloomu poolest.
Aardeleiud tõestavad: viikingiaegse Eesti tähtsaim keskus oli hoopis tänase Kohtla-Järve kandis (18)
Viimase kahe aastakümne avastused on kummutanud mõningaid pikka aega püsinud dogmasid.
Välismaised aferistid saabusid Eestisse lihtsameelseid püüdma, esinedes küll klaverikunstniku, küll diplomaadina.
Ligi 12 miljonit röövitud Eesti krooni, kuus süüalust ja külalisesinejad Venemaalt – nii saab kokku võtta Eesti suurima raharöövi, millest möödub tänavu 25 aastat.
SUUR LUGU | Kennedy atentaat: saatuslik päev, mõrtsukas ja vandenõuteooriad. Taaselustasime selle päeva traagilised sündmused (58)
2023. aasta novembris möödus 60 aastat Ameerika Ühendriikide 35. presidendi John F. Kennedy mõrvast. Ekspress taaselustab tol päeval Dallases aset leidnud traagilised sündmused.
Hitleri suures raamatukogus oli vähemasti üks Eestis trükitud raamat, kuid tegemist pole ei Tammsaare ega ka Eestit tutvustava teosega.
„Ime sündis!…“ juubeldas Eesti Sõna, kui kirjeldas 1943. aasta 28. märtsil Viljandis toimunud ebatavalist sündmust. Sealsest sõjavangide erilaagrist vabastati pidulikult 800 eestlast.
Lapsena ema poolt hüljatud lihtsast sadamatöölisest sai mees, keda Eesti koonduslaagrites tunti „laagri hirmuna“ ja kes saatis kümneid inimesi surma. Ühe inimese moraalse allakäigu lugu.
Eesti Vabariigi sünnidokument Eesti iseseisvuse manifest pandi paberile vene gümnaasiumi kooliteenija kodus.
Eesti tuukrid avastasid Soome lahe põhjast lennukivraki. See leid võib lahendada ajaloo ühe suurima reisilennukiõnnetuse Eestis.
Eestlased saatsid oma naabreid teise ilma küll revolvri, küll püssi, küll pussiga.
Veel suve hakul 1914 ei uskunud Saksa keiser Wilhelm II, et puhkeb sõda. Ometi läks see nii.
SS-i juht Heinrich Himmler mitte ainult ei käinud siin sõja ajal, vaid suisa saalis Saksamaa ja Eesti vahet.