Hitler vajas Poola ründamiseks ettekäänet. Selle saamiseks lavastati „poolakate“ rünnakud Saksa raadiojaama ja teiste objektide vastu.
Üks selle sügise hittfilme „Gucci maja“ Lady Gagaga peaosas põhineb moeilma vapustanud tõsilool. 27. märtsil 1995 lasi Patrizia Reggiani tappa oma eksmehe, moeguru Maurizio Gucci.
Oli peaaegu nii, et kes ei saanud puuristi, sai Raudristi, iseloomustas Stalingradi tapatalguid eestlasest velsker.
Matti Pätsi lapsepõlv möödus presidendi suveresidentsis Oru lossis ja Kloostrimetsas. Juulis 1940 küüditati ta koos presidendist vanaisa, vanemate ja vennaga Venemaale.
30 tagasi tegi ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis esimese Eesti poliitikuna ettepaneku liituda võimalikult ruttu NATOga.
Taasiseseisvumise üks suurimaid saladusi: kuhu kadus Mart Helme poolt tema väitel tehtud Meri-Jeltsini kohtumise memo? (14)
Juulilepingute sõlmimise aluseks olnud presidentide Lennart Meri ja Boriss Jeltsini ajaloolise kohtumise salajane memo on jäljetult haihtunud.
Surmahirmus eestlased põgenesid Rootsist paatidega USAsse: "Kui põgenikud saadetakse tagasi, kaotaksid nad oma elu" (19)
75 aastat tagasi pagesid eestlased paatidega üle ookeani Ameerikasse. Hulljulgele retkele ajas hirm, et rootslased annavad neid venelastele välja.
Presidendivalimised kevadel 1938 olid valimised ainult nime poolest. Tegelikkuses oli see vaid ametisse vormistamine.
Põgenikud, kelle natsid olid maalt välja saatnud, polnud kuskil teretulnud. Nad aeti salaja vägisi üle naabri piiri.
Riias sündinud Annie Londonderryst, hilisemast bostonlannast sai esimene naine, kes sõitis jalgrattaga ümber maailma, vähemalt omaenese sõnade kohaselt. Tema eeskuju innustas sadulasse miljoneid naisi.
Tselluloosi- ja paberivabrikud vanas Eestis: ka siis nuriseti saastamise ja ärimeeste ahnuse üle (9)
Enne esimest maailmasõda andis Eesti 70 protsenti Tsaari-Venemaa tselluloositoodangust.
Päikeselised ja palavad suved pakkusid rannamõnusid Wabariigi aegadelgi, kuid tõid kaasa ka purustavaid torme ja tapvat masendust inimestes.
1977. aastal väiksemat sorti pandeemia tekitanud „Vene gripp“ oli tõenäoliselt pärit Nõukogude Liidu, Hiina või USA laborist. Tegu võis olla õnnetusega biorelva või gripivaktsiini arendamisel.
„Pr. Kalviste läks hulluks ja suri. Varsti suri tema 4aastane poeg. Samal päeval suri ka 10aastane tütar“ (383)
Laste saatus 1941. aasta juuniküüditamises
80 AASTAT JUUNIKÜÜDITAMISEST: Üks Eesti rikkamaid ja mõjukamaid isikuid, ettevõtja ja riigimees Joakim Puhk lasti Venemaal 1942. aastal maha. Tema naine ja lapsed küüditati 14. juunil 1941 Siberisse. Puhkide traagiline lugu seniavaldamata dokumentide, kirjade ja fotode valgel.
Veel 1939. aasta suvel, kui Saksamaa oli juba anastanud Austria ja Tšehhoslovakkia, hellitati Eestis lootust, et järgmisel suvel sõidab üle lahe Helsingisse suur olümpiadelegatsioon ning korjab sealt priske medalisaagi.
Kui vaadata Eesti vanu linnaplaane, leiab sealt hulga nüüdseks linnapildist kadunud väiksemaid ja suuremaid veekogusid.
Kalev asutati 120 aastat tagasi küll spordiseltsina, aga selle loojail polnud algul üldsegi kavas sporti harrastada.
Ennesõjaaegses Eestis ei klaaritud armutülisid kuulutuse lehtepanemisega, vaid hoopis karmimal viisil.
Saja aasta eest mais avati Tallinnas uus kommivabrik Kawe, mille maiustusi nauditi varsti ka Londonis, Pekingis ja Bombays.
Sel aastal tähistab oma juubelit Eesti esimene ulmefilm – 60 aastat tagasi valmis animafilm „Ott kosmoses“.
Tallinnast ei ole avastatud arheoloogilist tõestusmaterjali selle kohta, et siin oli keskus ka enne taanlaste tulekut 1219. aastal.
Litsid ja porduelu Eesti külades: „Kõrtsi peeti kohaks, kus naisterahva võis saada ka viinatopsi eest“ (229)
Värske uurimus Eesti külaelustAjakirja Keel ja Kirjandus märtsinumbris ilmus Andreas Kalkuni ja Kersti Lusti uurimus külahooradest Eestis.
Eetriga on tohterdatud närvilisust, kõhuvalu ja isegi vähki, ennetatud nohu ja grippi ning uuemal ajal otsitud abi HIVi ja koroona vastu.
Tallinlastel tuli igapäeva elu ja liikumist piiravate määrustega harjuda juba enam kui sada aastat tagasi, ehkki põhjused olid siis hoopis teist laadi.
Eestlastel on veel praegugi kodus sahtlis ka kunagi saadud punaordeneid. Mõne sellise eest võib tänapäeval teenida kopsaka rahasumma.
Luureohvitser Bruno Linnebergist ei ole enamik eestlasi midagi kuulnud. Nagu ühele tõelisele professionaalile kohane, ei äratanud ta oma tööga tähelepanu.
Möödunud sajandil võeti Eestis maha tublisti üle saja monumendi, mida peeti peaasjalikult poliitilistel põhjustel sobimatuteks.
Varbola linnus on ikkagi kohalike rajatud. Siiski tehti taanlastega koostööd.
Kui see oletus tõele vastab, laheneb lõpuks üks suuremaid Varbola maalinnaga seotud müsteeriume: kust võeti ressursid seesuguse võimsa linnuse rajamiseks peaaegu et eikuskile?