Päevavalgele tulid kirjad, mis heidavad valgust 1944. aasta septembris enne venelaste saabumist Eesti Vabariiki taastada üritanud eesti vastupanuvõitlejate traagilisele saatusele.

Iseseisvas Eestis antisemitismi selle ehedal kujul ei esinenud, isegi Einstein tänas eestlasi rahvusliku sallivuse eest.

Kui ka Paul Keresel oleks õnnestunud Eestist 1944. aastal läände põgeneda, poleks temast saanud maailmameistrit, sest KGB oleks nõukogude maletajate kõige ohtlikuma konkurendi kas või salamõrva abil kõrvaldanud, väidab Hollandi malekirjanik ja suurmeister Genna Sosonko.

Valitsus otsustas eelmisel nädalal sulgeda üle 100 aasta järjepanu tegutsenud Eesti Peakonsulaadi New Yorgis.

Kuulsale krahv Bergile kuulunud Sangaste loss oli suurtes rahalistes raskustes juba enne teist maailmasõda ja on seda ka praegu. Oktoobris läheb loss oksjonile.

Eesti omariiklust oli olnud napilt kümme aastat, kui otsustati kehtestada automaks. Taasiseseisvunud Eestis kulus selleni jõudmiseks aga enam kui 30 aastat.

Tallinnas Suur-Patarei tänaval asuva uhke kivimaja seinal on mälestustahvel Debora Vaarandile. Maja traagilise saatusega omanik on aga unustatud.

Viimased tudengid on Nooruse 7 ühiselamust lahkunud. Üheksakorruseline punane hiigelmaja seisab Tartus tühjana. Mitukümmend aastat tudengitele peavarju pakkunud hoone muutub tundmatuseni. Seal sündinud naljakad lood aga jäävad.

20. augusti ööl 1991 kaitsesid telemaja kaheksa Eesti eriüksuslast ja neli politseinikku. Nad olid valmis oma elu ohverdama. Tänuks unustati nende nimedki.

Suvel 1933 ei ajanud Peruu võimud Eestiga mitte ainult relvaäri, vaid otsisid siit ka oma presidendi tapjate jälgi.

Traagilise lõpuga armulugu luuletaja August Alle ja president Pätsi suguseltsi kuuluva Nadja vahel tõi kaasa ka skandaale.

Natsi-Saksamaa juhtide üle Nürnbergi tribunalil langetatud otsused tuginesid Nõukogude Liidus sündinud ideele, et vallutussõja kavandamine ja vallapäästmine on kriminaalkuritegu. Kui Vene president Vladimir Putin peaks kunagi astuma tribunali ette, siis mõistetakse tema üle kohut sama idee alusel.

EKSPRESSI ARHIIVIST. Luteri kiriku piiskopi abielu tormiline ja pikantne lõpp tekitas 1930ndate Eestis sama suurt kära nagu presidendi abielulahutus praegu.

Samasuguse brutaalsusega, nagu venelased purustasid Kahhovka tammi, purustasid nad ka 1941. aasta sõjasuvel enne taganemist Eestis.

Valitsusjuhi Jaan Tõnissoni kõne jõuline segamine Vanemuise teatris viis protestijad trellide taha.

Parteiaktivistid nagu Smuul ja Vaarandi polnud manukad. Lisaks vara üleskirjutamisele nad ka valvasid ja püüdsid küüditatavaid.

Kõue vallas Harjumaal asunud suur ja ilus talu pühiti märtsiküüditamisega peaaegu jäljetult maa pealt.

Neil päevil arutletakse selle üle, kuivõrd hukkamõistu väärt on kirjanik Juhan Smuuli ja luuletaja Debora Vaarandi osalemine küüditud inimeste vara riigistamises. Eesti ajaloos on teisigi kirjanikke, kes KGB heaks töötanud.

Küüditamispäeval, 25. märtsil 1949 saabus Kõue valda operatiivgruppide koosseisus koguni neli kirjanikku.

Üle poole aasta hoidsid vargad hirmu all pealinna jõukamaid kodanikke, murdes sisse nende elamistesse ning viies kaasa kallihinnalisi ehteid ja muud väärtuslikku kraami.

Katkend raamatust „Ülekohtu toimikud 2“, milles kajastatud naiskodukaitse juhtide traagilised lood 1940. aastatel.