Tselluloosi- ja paberivabrikud vanas Eestis: ka siis nuriseti saastamise ja ärimeeste ahnuse üle (7)
Enne esimest maailmasõda andis Eesti 70 protsenti Tsaari-Venemaa tselluloositoodangust.
Päikeselised ja palavad suved pakkusid rannamõnusid Wabariigi aegadelgi, kuid tõid kaasa ka purustavaid torme ja tapvat masendust inimestes.
1977. aastal väiksemat sorti pandeemia tekitanud „Vene gripp“ oli tõenäoliselt pärit Nõukogude Liidu, Hiina või USA laborist. Tegu võis olla õnnetusega biorelva või gripivaktsiini arendamisel.
Kuritegelik trust surus korrumpeerunud ministri abiga nurka piiritusekuningaks kutsutud konkurendi. Trusti kahtlustati ka kahe atentaadi korraldamises.
Saksamaa kallaletung N Liidule äratas eesti rahvas lootusekiire. Paljud haarasid relvad, et maa vabastamisele kaasa aidata.
„Pr. Kalviste läks hulluks ja suri. Varsti suri tema 4aastane poeg. Samal päeval suri ka 10aastane tütar“ (388)
Laste saatus 1941. aasta juuniküüditamises
Kui vaadata Eesti vanu linnaplaane, leiab sealt hulga nüüdseks linnapildist kadunud väiksemaid ja suuremaid veekogusid.
Kalev asutati 120 aastat tagasi küll spordiseltsina, aga selle loojail polnud algul üldsegi kavas sporti harrastada.
Ennesõjaaegses Eestis ei klaaritud armutülisid kuulutuse lehtepanemisega, vaid hoopis karmimal viisil.
Saja aasta eest mais avati Tallinnas uus kommivabrik Kawe, mille maiustusi nauditi varsti ka Londonis, Pekingis ja Bombays.
Sel aastal tähistab oma juubelit Eesti esimene ulmefilm – 60 aastat tagasi valmis animafilm „Ott kosmoses“.
Tallinnast ei ole avastatud arheoloogilist tõestusmaterjali selle kohta, et siin oli keskus ka enne taanlaste tulekut 1219. aastal.
Enne aastat 1219 ei asunud Soome lahe kaldapealsel midagi sellist, mille kohta kaasaegsed oleks pidanud vajalikuks miskit kirja panna.
1937. aasta oktoobri algul paisati Eesti ootamatult Hispaania kodusõja aegse rahvusvahelise illegaalse relvaäri keerisesse.
Litsid ja porduelu Eesti külades: „Kõrtsi peeti kohaks, kus naisterahva võis saada ka viinatopsi eest“ (97)
Värske uurimus Eesti külaelust
Tallinlastel tuli igapäeva elu ja liikumist piiravate määrustega harjuda juba enam kui sada aastat tagasi, ehkki põhjused olid siis hoopis teist laadi.
Eestlastel on veel praegugi kodus sahtlis ka kunagi saadud punaordeneid. Mõne sellise eest võib tänapäeval teenida kopsaka rahasumma.
Luureohvitser Bruno Linnebergist ei ole enamik eestlasi midagi kuulnud. Nagu ühele tõelisele professionaalile kohane, ei äratanud ta oma tööga tähelepanu.
Möödunud sajandil võeti Eestis maha tublisti üle saja monumendi, mida peeti peaasjalikult poliitilistel põhjustel sobimatuteks.
Varbola linnus on ikkagi kohalike rajatud. Siiski tehti taanlastega koostööd.
Kui see oletus tõele vastab, laheneb lõpuks üks suuremaid Varbola maalinnaga seotud müsteeriume: kust võeti ressursid seesuguse võimsa linnuse rajamiseks peaaegu et eikuskile?
Kristjan Oadi vastulause Ivar Leimuse artiklile "Varbolas ei ole kunagi münte löödud".
Tõsiteadusliku ajaloo- ja keeleuurimise kõrval on ka Eestis alati eksisteerinud ebateadus, mille sihiks on Eesti kauge mineviku vägevaks kirjutamine. See tegevus jätkub praegugi.
Uude aastasse igivanade tülidega – sotside ja rahvuslaste konflikt lõi lõkkele juba 90 aastat tagasi.
Leningradi parteijuhti Sergei Kirovit peeti opositsionääriks, kelle Stalin lasi NKVD-l ära koristada. Vene opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi mürgitamine FSB poolt muutis vana loo taas päevakajaliseks.
Äsja surnud maailmakuulus spioonikirjanik John le Carré ja eestlasest Rüütliristi kavaler Alfons Rebane olid saatusekaaslased. Carré jäädvustas Rebase ka oma romaanis.
Jaan Tõnissoni valitsusele 1920 ja Jüri Ratase valitsusele 2020 võib ette heita sama asja: otsustusvõimetust ja loidust epideemiaga võitlemisel.
Abortide keelustamine viiks meid tagasi nurgatohtrite aega ja meedias hakkaksid levima uudised: suri keelatud abordi tagajärjel.
Endine salapiiritusevedaja toimetas 1944. aastal üle lahe teiste seas ka riigivanema proua. Ent veel 1946. aastal käis üks hulljulge soome-eestlane salaja üle lahe kosjas.
Novembris 1930 valitses Eestis majanduskriis ja üha rohkem rahvast elas nälja piiril. Riigikogus peeti koosolekuid miitingu vormis ning põranda alt õhutati tänavalahinguid.
Rahvahääletusel otsustati omal ajal sedagi, et Riigikogus on 100 asemel 50 liiget. Tühiste asjade peale rahva aega ja raha ei raisatud.