1937. aasta oktoobri algul paisati Eesti ootamatult Hispaania kodusõja aegse rahvusvahelise illegaalse relvaäri keerisesse.
70 aastat tagasi toimus Eestis viimane suur küüditamine. Siberisse saadeti Jehoova tunnistajad ja teised punavõimule sobimatud inimesed.
Tõnissoni „karske“ valitsus üritas mitu korda Estonia teatrimaja restorani kinni panna ja lõpuks saatis selle pidaja asumisele.
Litsid ja porduelu Eesti külades: „Kõrtsi peeti kohaks, kus naisterahva võis saada ka viinatopsi eest“ (97)
Värske uurimus Eesti külaelustAjakirja Keel ja Kirjandus märtsinumbris ilmus Andreas Kalkuni ja Kersti Lusti uurimus külahooradest Eestis.
Eetriga on tohterdatud närvilisust, kõhuvalu ja isegi vähki, ennetatud nohu ja grippi ning uuemal ajal otsitud abi HIVi ja koroona vastu.
Varbola linnus on ikkagi kohalike rajatud. Siiski tehti taanlastega koostööd.
Kui see oletus tõele vastab, laheneb lõpuks üks suuremaid Varbola maalinnaga seotud müsteeriume: kust võeti ressursid seesuguse võimsa linnuse rajamiseks peaaegu et eikuskile?
Kristjan Oadi vastulause Ivar Leimuse artiklile "Varbolas ei ole kunagi münte löödud".
Tõsiteadusliku ajaloo- ja keeleuurimise kõrval on ka Eestis alati eksisteerinud ebateadus, mille sihiks on Eesti kauge mineviku vägevaks kirjutamine. See tegevus jätkub praegugi.
Rahvusvaheliselt tunnustatud numismaatik, ajaloodoktor Ivar Leimus lükkab veenvalt ümber paljud Kristjan Oadi valmivas doktoritöös esitatud väited.
Kas Kristjan Oad (31) keerab uue lehekülje Eesti varasema ajaloo uurimises või on sündimas järjekordne Suur-Eesti müüt?
Eesti Panga töötaja „vahendustasu“ oli 10 protsenti laenusummast. Preemia saamiseks tuli pistist anda. Altkäemaks tegi eestlased vabaks.
90 aastat tagasi toimus Tartu juures Emajõel Eesti ajaloo kui mitte ohvriterohkeim, siis kindlasti üks traagilisemaid autoõnnetusi.
Abortide keelustamine viiks meid tagasi nurgatohtrite aega ja meedias hakkaksid levima uudised: suri keelatud abordi tagajärjel.
Endine salapiiritusevedaja toimetas 1944. aastal üle lahe teiste seas ka riigivanema proua. Ent veel 1946. aastal käis üks hulljulge soome-eestlane salaja üle lahe kosjas.
Novembris 1930 valitses Eestis majanduskriis ja üha rohkem rahvast elas nälja piiril. Riigikogus peeti koosolekuid miitingu vormis ning põranda alt õhutati tänavalahinguid.
Rahvahääletusel otsustati omal ajal sedagi, et Riigikogus on 100 asemel 50 liiget. Tühiste asjade peale rahva aega ja raha ei raisatud.
Nelja kuuga loodud gripivaktsiin hoidis ära tohutu pandeemia. Miks aga lasti põhja seni ainus tõhus borrelioosivaktsiin?
Ajaloolane ja riigikogu EKRE fraktsiooni liige Jaak Valge on aastaid uurinud kommunistide ja vasakpoolsete tegutsemist Eesti Vabariigis 1920.–1930. aastatel. Tema hinnangul oli N Liitu soosivalt suhtuvaid eestimaalasi rohkem, kui arvatakse.
Salapärased Eesti vabamüürlased: massoonide hulka on kuulunud mitmeid olulisi riigi- ja kultuuritegelasi (140)
Vabamüürlased on Maarjamaal toimetanud juba kaks ja pool sajandit. Eesti Ajaloomuuseumis avati äsja näitus „Vabad müürlased. 250 aastat vabamüürlust Eestis“.
Ilmajäämine Tartu Ülikoolile kuulunud Egiptuse sarkofaagidest ja teistest muististest tähendab ka miljonitesse ulatuvat rahalist kaotust.
Enesetapja lask pärast surma, meremehe uppumine sadamas ja kahtlase hõnguga poomised – kas keegi ja kes aitas neil eestlastel teise ilma minna?
Hiljuti tuli päevavalgele haruldane dokument, mis kinnitab Eesti kunstniku Carl Timoleon von Neffi ja Vene tsaari Nikolai I lähedasi suhteid.
Vene koroonavaktsiin tõi rahvusvahelise tähelepanu alla ka tuntud teadlase Nikolai Gamaleja nime. Eesti ajalukku jättis see mees aga sootuks kummalise jälje.
Eesti on praegu ÜRO julgeolekunõukogu mittealaline liige, kuid sada aastat tagasi näis isegi pääs Rahvasteliidu lihtliikmeks saavutamatu eesmärgina.
Jänkid soetasid vabastatud neegerorjadele oma riigi – Libeeria. Sadakond aastat hiljem avastasid Rahvasteliidu uurijad, et neegrid olid oma„vabal maal“ hakanud orje pidama.
Võltsmünte nii valati kui ka stantsiti. Pätte ajas valeraha valmistama naisevõtukihk.
Samal ajal, kui Tallinnas avati 1980. aasta olümpiamängude purjeregatt, jõudis Tallinna kinodesse film ka kosmosemeredel seilajatest – „Navigaator Pirx“.
VÄHETUNTUD FAKT: 100 aastat tagasi peatus Tallinnas maailmakuulus Norra polaaruurija ja Nobeli auhinna laureaat Fridtjof Nansen. Mida ta siin tegi?