Miilitsatoimik vanapaberitünnist: KGB jõhkrused Eesti Vabariigi taastaja kallal

Hävimisest päästetud dokumendid paljastavad KGB alatuid võtteid, millega 1988. aastal Eesti vabadusliikumist lämmatada püüti.

Küüditamise aastapäeva 25. märtsi õhtul 1988 oli Tallinnas Musumäele kogunenud mitu tuhat inimest. Kokkutulnuile pidas kõne Lagle Parek, rääkides, et stalinismiohvritele tuleb püstitada monument. Seejärel astus üles energiline kahupäine mees ja ärgitas inimesi andma allkirja mälestusmärgi toetuseks. See mees oli Valev Kruusalu, erialalt elektrotehnik. Kui monumendi idee 23. augustil 1987 Hirvepargi miitingul välja käidi, võttis Kruusalu allkirjade kogumise enda südameasjaks.

Miiting polnud veel lõppenudki, kui juba algasid vahistamised. Parek lükati autosse ja toimetati Laari tänavale miilitsajaoskonda. Sinnasamasse viidi ka Kruusalu, kes võeti kinni kohe pärast lahkumist Musumäelt. Tol õhtul oli miilitsas korrapidajaks vanemleitnant V. Pasternak, kes koostas „korrarikkujale“ protokolli. Selle järgi „kodanik Kruusalu organiseeris kell 21.00 Viru ja Valli tänavail loata massimiitingu, luges ette üleskutse kehtiva ühiskondliku korra vastu ja kogus allkirju riigivastasele pöördumisele“.