Oma loo räägib 70aastane Eesti naine, kes ei soovi jääda haiguse tõttu „juurviljaks“ ja kavatseb ise oma elu lõpetada, kui seaduslikku tuge humaansemale elust lahkumisele ei tule.

Ta on kolmteist ja pole kaks aastat koolis käinud. „Ma ei taha midagi muud, kui et ta leiaks endale kooli, sest kodus on ta nii üksik,“ ütleb ema.

Armastatud telenäo ja laulja Reet Linna enda elu läks ema haigusega pausile: „Olin tõesti väsinud, magamata. Hommikul aga oli vaja, naeratus näol, telesse tööle minna, esinemisi oli ka päris palju.“

Tänapäeva psühholoogia ei käsitle küll nartsissisti kui pahalast, kelle peaks kohe panema sundraviasutusse, kuid siiski on see isiksushäire, mis hävitab lähedasi ja sageli saab soovitada vaid üht: põgene!

Küllap paljud meist on mõnel eluhetkel mänginud mõttega - mis siis, kui mind poleks olemas? Kui aga päriselt oled silmitsi surma vääramatusega, kas oled siis valmis? Pigem mitte.

Petlik on kujutlus, et alkoholiprobleemiga rahvas on ainult värisevate kätega tsüklistid, ihaldamas hommikust lonksu. Ei, nad on tavalised inimesed, igal pool meie ümber, sageli hoopis kodus diivanil.

Suurbritannias on nüüdsest kõigil soovijatel võimalik saada tasuta retseptiravimit suitsetamisest loobumiseks. Lisaks on ametlik suund kasutada laialdasemalt kaalulangetuse ravimeid. Ennetava abinõuna on tablett miljoneid kordi odavam, kui mistahes ravi haiglas.

Ametlik poliitika on, et alkoholiga liialdamine on käitumise ja vähese tahtejõu viga. Kohtud siiani karistavad „vabatahtliku võõrutusega“.

Alkohol võib olla hea plaan tööpinge leevendamiseks. Paraku sageli selgub, et probleem on hoopis mujal.