Hiljuti sõitsin nädalaks Egiptusse. Kell neli hommikul kontrollisin unesegasena Tallinna lennujaamas olulisimat: kas pass on kaasas? On. Läpakas, ja jumal hoidku, selle laadija? Olemas! Läksin ju siiski palmi alla kodukontorit tegema.

Autojuhilube tehakse Eestis aina rohkem ja autostumine jätkub. Aga üha enam on neid, kes ei sõida isikliku autoga, vaid kasutavad ainult rendiautosid. See ei ole mitte ainult hulga soodsam, vaid ka ühistranspordist mugavam ja palju kiirem.

Kui sul on kahtlus, et sind on korgijoogiga mürgitatud, siis helista võimalikult ruttu kiirabisse. Korgijook püsib uriinis vaid kuni 12 tundi. Aga see on kauem kui veres ja süljes.

Prints Harry avaldas mälestusteraamatu „Spare“, kus ta kadestab, kiitleb, on tatine ja tänamatu... ja saadab sellega korda andestamatu kuriteo. Aristokraatide ees. Lihtsurelikele tegi ta teene.

Kogukond – see on sõna, mida ma varem ei kasutanud ega tundnud sellest ka puudust.

Eesti Ekspressi küsitlusest peaks loodetavasti selguma, kui ropu suuga on meie lugejad.

Kristin on Eesti esimene inimene, kellele viisteist aastat tagasi siirati süda. Üksteist aastat pärast siirdamist on elus pooled patsientidest. Kristin tunneb end täna elusama ja õnnelikumana kui kunagi varem.

2021. aastal toimus Eestis rahvaloendus – kaheteistkümnes loendus Eesti alal. Rahva- ja eluruumide loendus on ainus uuring, mis annab meile pildi Eesti elust ühel hetkel – kes on Eesti elanikud ning kus ja millistes tingimustes nad elavad.

Katariina Libe uuris, mida Eestis populaarsust koguv esoteeriline süsteem Human Design tema kohta ütleb ja kuidas teda aidata saab. „Me elame simulaakrumis – teisisõnu mitte tõelises maailmas,“ sai ta algatuseks teada.

Marten Kikas (22) on iseenda treener, füsio­terapeut, mänedžer, arst ja määrdetiim. Siiski võistleb ta maailma tipplumelauduritega, olles sel hooajal MK-sarjas saavutanud 21. koha. Ekspress tutvus vahetult tema eluoluga.

Isehakanud seksiõpetajad taastoodavad palju stereotüüpset valeinfot. Vastukaaluks juttudele Yoni munadest, „õigetest ja päris“ orgasmidest hakkas seksuoloog Kristina Birk-Vellemaa levitama sekspositiivsust.

Et kirjutada raamatumüügirekordeid purustava Ants Rootslase (25) fenomenist põhjalik lugu, otsustan muu hulgas osa võtta ka tema vebinarist.

„Kas see müts ikka sobib?“ küsib Anne Saavaste enne kaamera ette istumist. „Mul kodus on neid terve hunnik, aga midagi pähe ikka panna ei ole,“ näitab ta naljatledes kodus oleva mütsikuhja kõrgust. Eesti Ekspressiga kohtumiseks on ta välja valinud vanaroosa mütsi, millesse peenelt sisse kootud säten...

Peagi algavad jõulujumalateenistused erinevates Eesti pühakodades. See ainus kord aastas, kui kirikud on inimesi täis. Neist, kellest siin loos juttu tuleb: Selma, Jaanus ja Cäthlyn – võiks kirikusse jõuda küll ainult esimene.

Paarkümmend aastat elas Ennu Kaljurand (64) oma pisikeses saunas küünlavalgel. Nüüd on tal õues päikesepaneelid, mis teevad ise elektrit, ja mees itsitab rõõmsalt.

Lapseeas ja täiskasvanul võivad aktiivsus- ja tähelepanuhäire jooned olla mõnevõrra erinevad. Kui lastel on esiplaanil kehaline üliaktiivsus, mistõttu nad võivad teinekord olla nagu „üleskeeratud Duracelli jänesed“, siis täiskasvanutel ja noortel on see teisiti.

Kaheksatunnised tööpäevad kontoris said emotsionaalselt nii kurnavaks, et kui Liisa (29) ühel hommikul arvutikaane avas, sai ta paanikahoo. „Tundus nii jube, et pean jälle sedasama asja hakkama tegema.“ Tähtsaid asju oli tal aina raskem ära teha, kui tekkis rutiin.

Me nimetame seda hilissügist retke isekeskis seenelkäiguks, kuigi ei lähe jahtima metsaande, vaid visuaalide korilusele.

Brigitte Susanne Hunt on elanud pool aastat telerütmis. Suvel tegi ta „Vallalist kaunitari“ ja nüüd „Tantsud tähtedega“. „Mul on kodus koristajad ja juulist alates pole ma ühtegi panni välja võtnud,“ ütleb ta.

Ajaloo ühe kalleima teleprojekti taga on tegijad, keda me kunagi ekraanil tantsimas ei näe. Nad jagavad eksklusiivselt Ekspressiga suursaate kaadritagust elu.

Eesti Ekspress vestles meestekuul tuntud Eesti meestega sellest, miks mehed joovad rohkem, räägivad vähem, surevad varem, jätavad haridustee pooleli sagedamini kui naised ning kipuvad restoranis arveid maksma.