Ta nendib, et takistused muutuvad ebaoluliseks, kui oled kindel, et teed õiget asja.

„Mulle ei meeldi väga, kui mulle öeldakse, mida tegema peab,“ ütleb Kiisel, kuid lisab samas, et ei keela kellelgi end milleski veenda.

Ka uju-või-upu-taktika talle sobib.

PIIRID PAIGAS: Kiisel rääkis, et ta on kombanud ära ka piirid ja saanud aru, millal tuleb aeg maha võtta ja puhata.

Juhirollis on töö- ja eraelu lahus hoidmine raske, kuid Kiisel on seadnud endale selged piirid. Kui lapsed olid väiksed, tegin reegli, et õhtul olen kindlasti kodus vähemalt õhtusöögiks – see on tasakaalu hoidmiseks hädavajalik,“ ütleb ta kindlalt. Sellest on naine suutnud ka kinni pidada, kuigi, õhtul hiljem kodus veel töötamist pole see välistanud.

Kuigi Kiisel on täna finantsettevõtte eesotsas, on ta õppinud hoopis keskkonnakaitsetehnoloogiat. „Ei tea, miks, aga ju tundus hea mõte. Mu kittel oli küll auklik kogu aeg, seega laboranti minust ei saanud.“

Noored tööturul

Noorte potentsiaal tööturul on sageli alahinnatud. „Noored ei ole hukas, kindlasti mitte. Probleem on, kui vanema generatsiooni inimesed ei suuda noortest maksimumi välja võtta.“

Oluline on mõista, mis motiveerib noori töötajaid. „Kõik tahavad tunda ennast kasulikuna ja omada mõju oma tegevustes.“

Küll aga toob ta välja põlvkondade erinevuse, märkides, et kui tema jaoks oli noorena oluline oma raha teenida, siis nüüd on noorte fookuses palju enam töö tähendus ja mõju. „Pingutamine pingutamise pärast lihtsalt omaniku eesmärgi täitmiseks - see enam ei tööta,“ teab ta.

POLEGI HUKAS: Kiiseli sõnul on noortel teistsugused tugevused, huvitavad ideed ja värske pilk.

Küsimusele, kas tänast Z-generatsiooni võib pidada „lumehelbekesteks“, vastab Kiisel, et pigem on küsimus eri põlvkondade erinevates tugevustes. Noored toovad tööellu oskused, mis pakuvad teistsugust perspektiivi tulevikuks.

„Mõju otsimine on nende jaoks oluline – seda peame juhtidena mõistma,“ rõhutab ta. „Kui keegi tuleb värske pilgu ja uue lahenduskäiguga, on mõistlik seda toetada – nii kasvame me kõik ja loome uuendusmeelsema kultuuri.“

Kiiseli jaoks on noorte tugevus ka nende teistmoodi mõtteviis ja tehnoloogia tundmine. „Nad tajuvad maailma teisiti, lahendavad probleeme erinevalt, mis on alati innovatsiooniallikas,“ rõhutab ta.

Kiisel: Villigul kodukontori osas õigus

Hiljuti rakendas Markus Villig Bolti töötajatele karmimad reeglid ja vähendas kodukontoris töötamise mahtu, kuna töötati ka Balilt. „Bolti sõnum oli see, et kõik käiksid kaks korda nädalas kontoris, mis ei ole päris see, et kõik kontorisse ja kunagi ei tohi mingit paindlikkust võimaldada. See on ikka väga leebe hübriidversioon,“ leiab Kiisel.

Naise sõnul juba ainuüksi erinevate ajavööndite tõttu ei toimi pikaaegselt aastaringne kodukontor välismaal. „Ettevõtte eduka toimimise aluseks on koostöö.“

Eestiga sarnases ajavööndis ilmselt saaks veel mingi piirini hakkama, kuid pikas perspektiivis pole seegi tema hinnangul jätkusuutlik. Ühe olulise aspektina toob ta välja, et töö ajal vastutab ju tööandja töötaja eest. Seega kui reisil olles kukub kodukontoris töötajale palm pähe, siis on Kiiseli sõnul tegu justkui tööõnnetusega.

LHV panga juhi sõnul saab iga inimene ise oma valikuid teha ja otsustada, milline elu teda rohkem köidab. „Kas töötad organisatsiooni või enda heaks - ja ka vastutad enda tegevuse, sissetuleku ja kõige muu eest ise.“

Podcast’ist leiad veel vastused järgmistele küsimustele:

  • Miks peab Kiisel Z-generatsiooni tööturgu kujundavaks jõuks?

  • Kuidas hoida noorte pühendumust ja milliseid uuenduslikke töövorme neile pakkuda?

  • Mida tähendab Kiiseli jaoks töö ja eraelu tasakaal? Kuidas seda hoida?

  • Kuidas aitab paindlikkus ja vabadus hoida töötajate motivatsiooni?

  • Mis on Kiiseli suurim juhtimisalane õppetund?

  • Millised on juhitöö peamised väljakutsed ja kuidas neid ületada?

  • Milline on ettevõtte juhi õhtu pärast tööd?

  • Kuidas käituda kärsitute ja palju nõudvate noortega?

Podcast „Rööprähklejad“

KES TEEB, SEE JÕUAB? Või jäävad tegijale tühjad pihud? Sellele küsimusele saad vastuse podcast’i kuulates.

„Rööprähklejad“ on Eesti Ekspressi podcast, kus käivad külas tuntud inimesed, kellega saatejuhid räägivad rööprähklemisest, keerulistest hetkedest ja pöördepunktidest elus. Kahe hooaja jooksul on teiste seas mikrofoni ette kutsutud Kaja Kallas, Anu Saagim, Markus Villig, Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt, Karl-Erik Taukar, Mihkel Raud, Kristjan Ilves, Anna Hints jt.

Saadet veavad Rauno Ruus ja Annabel Piirma.

Podcast on kuulatav Delfi Taskus, Spotifys ja Apple Podcastis.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena