Artist lausus, et selline „eksistentsiaalne kriis“ võib olla tulnud ajast, kui ta õppis ja tegeles filmindusega ning õpingute käigus kujunes temast rööprähkleja, mistõttu ta ei tunne, et oleks sada protsenti muusik.

Kõpper on olnud näiteks filmi „Vasaku jala reede“ ja seriaali „Nurjatud tüdrukud“ režissöör. Tema algne unistus oligi läbi lüüa filmimaailmas, kuna seda ta ka õppis, kuid mingil hetkel tuli teha valik muusika ja filminduse vahel ning Kõpper valis muusika.

FILM SÜDAMES: Kuigi Kõpper valis põhiteeks muusika, toimetab ta jätkuvalt filminduses ja on üheks režissööriks Arun Tamme filmis „Detektiiv von Fock“.

Kui küsida Kõpperilt, mis vahe on temal ja NOËP-il, siis tunnistas ta, et teistsugust karakterit ta artistina loonud pole. Ta on lihtsalt tema ise, ilma maskide või rollideta, ainult nimesid on kaks. „See on minu tugevus ja samas ka nõrkus, et olen lihtsalt mina ise ja ei ole lisa persoonat loonud,“ ütles ta.

Suurejooneline staadionikontsert pani lati kõrgele

Saates meenutas Kõpper suurt ja võimast staadionikontserti, kus oli üle 14 000 inimese ja millest taastumine oli tema sõnul üpris aeganõudev. „Ma ei saanudki sellest kohe maha tulla,“ ütles ta.

„Staadionikontserdist ülespoole on raske minna“. Kui lagi on käes, annab Kõpperi sõnul sedagi nihutada ja alati lahedamalt teha. Ta tõdes, et artistina tuleb pidevalt leida tasakaalu saavutushimu ja tänulikkuse vahel. Ta peab seda igikestvaks võitluseks. „Iga uus lagi on uus põrand,“ lisas ta.

Samas tuleb ette rahuolematust. „Ma tunnen kogu aeg, et olen rahulolematu, aga proovin seda kalibreerida, et tegelikult on üht-teist juba tehtud ka,“ rääkis Kõpper. Juba järgmisel aastal plaanib ta uut kontserti, tulemas on juubel - NOËP saab 10. aastaseks.

Lõputu leiutamine eelmise edu varjus

Kõpper täheldab, et muusiku karjääris tekib tihti surve luua pidevalt midagi uut, mis ületaks varasemaid saavutusi. See tekitab aga artisti sõnul tihti pingeid, sest varasem edu ei taga järgmise loo õnnestumist. „Sa defineerid oma professionaalsust läbi selle, kui hästi sellel lool läheb,“ tunnistas Kõpper, tuues välja, kuidas ootused koostööpartneritelt, olgu need plaadifirmad või reklaamiagentuurid, võivad artistile lisasurvet avaldada.

NOËP-i esimene suur hitt oli „Move“ ning peale selle avaldumist ootas üks Prantsuse agentuur temalt pidevalt uut hitti. „Vana edu tagaajamine võib olla ohtlik,“ märkis Kõpper, viidates, kuidas looming muutub liialt fabritseerituks, kui see ei tule päriselt enese seest ja see võib omakorda viia loomekriisini.

Kõpper kirjeldas, kuidas pidev soov luua uut ja vastata ootustele võib viia kunstilise rahulolematuseni. „Ma tundsin, et ei taha taga ajada seda, et iga lugu peaks tingimata raadiotesse jõudma või plaadifirma ootustele vastama,“ räägib ta.

Ambitsioon ei tunne (riigi)piire

Kõpperil on suured rahvusvahelised ambitsioonid ja ta on suutnud end välismaal kenasti turule tuua. Ta tunnistas, et on algusest peale pilgu suunanud välismaale, kuna see pakub talle suuremat väljakutset. „Eesti turu vallutamise miinus on, et see unistus saab täituda, kas just lihtsasti, aga kindlasti lihtsamini kui maailma või Euroopa turul. Välisturu vallutamine aga on lõputu eesmärk, mis kunagi päriselt ei täitu,“ selgitas ta.

RAHVUSVAHELINE NOËP: Artist tõdes, et on algusest peale suunanud muusikat pigem välismaa turgudele.

NOËP on oma karjääri jooksul teinud koostööd erinevate välismaiste plaadifirmade ja muusikutega. Ta tõi näiteks, kuidas tema hittlugu „Move“ võeti väga hästi vastu väljaspool Eestit. „Move’il läks väga hästi, see oli maailma Spotify edetabelis 32. kohal, mis praegu oleks mõeldamatu,“ rääkis ta. Ta ütles, et selline rahvusvaheline edu andis talle kõvasti eneseusku ja avas rohkem uksi välismaale. Eesti publik jääb talle aga alatiseks kõige südamelähedaseks.

Podcast’ist leiad veel vastused neile küsimustele:

  • Mis vahe on NOËP-il ja Andres Kõpperil?

  • Mis valdkonnas Kõpper veel peale muusika ja filmi on töötanud?

  • Miks otsustas NOËP valida oma peamiseks alaks muusika, mitte filmi?

  • Milline on artisti seotus täna filmindusega ja millisena näeb ta seda tulevikus?

  • Miks ei tunne Kõpper end sada protsenti muusikute seltskonnas kindlalt ja ei sulandu sisse?

  • Mis on muusiku parim pick-up line?

  • Millal ja kuidas toimub artistil peamine muusikaloome protsess?

  • Kuidas maandab Kõpper pingeid?

  • Kas artist see aasta muusikat Eesti Laulu konkursile saatis?

Podcast „Rööprähklejad“

KES TEEB, SEE JÕUAB? Või jäävad tegijale tühjad pihud? Sellele küsimusele saad vastuse podcast’i kuulates.

„Rööprähklejad“ on Eesti Ekspressi podcast, kus käivad külas tuntud inimesed, kellega saatejuhid räägivad rööprähklemisest, keerulistest hetkedest ja pöördepunktidest elus. Kahe hooaja jooksul on teiste seas mikrofoni ette kutsutud Kaja Kallas, Anu Saagim, Markus Villig, Andrei Zevakin, Brigitte Susanne Hunt, Karl-Erik Taukar, Mihkel Raud, Kristjan Ilves, Anna Hints jt.

Saadet veavad Rauno Ruus ja Annabel Piirma.

Podcast on kuulatav Delfi Taskus, Spotify’s ja Apple Podcast’is.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena