Kriisipsühholoogia õppejõud: läbipõlemist on raske märgata ja veelgi raskem ennetada. Palun rohkem mõistmist ja toetust

Igapäevaselt inimestega töötava psühholoogina ja kriisipsühholoogia õppejõuna on mulle selge, et kriisid ja läbipõlemine võivad tabada meist igaüht. Kuid on levinud arusaam, et läbipõlemine puudutab ainult neid, kes on suurte kohustuste ja ebameeldivate ülesannete all kurnatud. Tegelikkus on palju keerulisem.

Isegi need, kes teevad oma tööd või tegelevad hobidega suure kire ja pühendumusega, ei ole kriisi eest kaitstud. Selle tõestuseks on ka Jaak Roosaare hiljutine avameelne intervjuu oma suvisest psühholoogilisest kokkuvarisemisest, kus ta kirjeldab oma kogemust ja selle mõju. See on väärtuslik panus meie arusaama süvendamisse sellest, et kriisid ei vali, keda nad tabavad, need võivad juhtuda igaühega.

Minu eesmärk on avalikkuse huvi selle teema vastu ära kasutades pöörata tähelepanu psühholoogilistele kriisidele laiemalt, ja sellel keerulisel ajal, kus nii poliitilised võitlused kui majanduslik ebastabiilsus mõjuvad kõigile halvasti, rõhutada üksteise toetamise, hoolivuse ja mõistmise vajalikkust.