Mis siis, kui keegi aga aitaks elust lahkuda? Näiteks raske ja vääramatu haiguse puhul? Oletame, et jään täielikult halvatuks. Insult näiteks. Silmi saan liigutada ja halle ajurakke ka. Muus osas aga ootab ees võimalus, et edasise elu suurim elamus on seinal täpi vahtimine. Võib-olla ka keegi mõnikord räägib midagi. Kas siis oleks elust lahkumine lihtsam? Kahtlustan, et mitte. Inimhing on visa.