HEIDIT KAIO MAAILM | „Jõud alkoholi taga on nii suur. Olen näinud, kuidas hoolimata ampullist juuakse. Pohmell on metsik.“

Ametlik poliitika on, et alkoholiga liialdamine on käitumise ja vähese tahtejõu viga. Kohtud siiani karistavad „vabatahtliku võõrutusega“.

„Ma ei saa endast aru, miks ma joon? Heroiini võõrutuses tekib inimestel füüsiline valu. Mul pole seda. Lihtsalt aju teeb trikke. Plaanin üht ja ikkagi avastan end õhtul käes klaas külma mulli,“ räägib kahe väikese lapse ema, kes on tööalaselt silmapaisvalt edukas.

Analüüsides alkoholiga seotud poliitikaid, siis Eestis pole alkoholi liigtarvitamine mitte sõltuvushäire, vaid käitumise ja tahtejõu küsimus, seda näitavad reklaami välikampaaniad, mille sõnum on, et „joo vähem“. Samuti aktsiisitõusud ehk „kuna jook on nii kallis, siis joo vähem.“ Karskus on siiani karistusvahend ja inimesi saadetakse „vabatahtlikule sundravile“. Nad peavad kohtus vanduma, et on kaks aastat kained. Kõik osalised teavad, et nad luiskavad. Samuti võimalike ravimite null kompensatsioon tervisekassast ehk „kui on raha juua, siis jaksad ka ravida.“