Wiiralti kunstikogu pääses 1944. aasta pommitamisest imekombel. See on tema Euroopasse pagemise lugu

Eesti kunsti silmapaistvaima klassiku Eduard Wiiralti paoretked sõjatules Euroopas viisid ta Tallinnast lõpuks Pariisi välja.

9. märtsi ööl 1944 mattus Tallinn venelaste pommirünnaku tagajärjel leekidesse. Süttis ka Riigi Trükikoda, kus asus Eduard Wiiralti ateljee. Seal olid tema kuulsate tööde – nende hulgas eelmisel suvel valminud „Viljandi maastik“ ja „Virve“ – trükiplaadid ja palju valmistõmmiseid. Leekides söestus küll ateljeeruumi uks, kuid imekombel tuli ei tunginud edasi. Isegi kunstniku õline töökittel, mis rippus seespool ukse küljes, jäi terveks. Nii pääses Wiiralti looming üle noatera hävimisest.

Selle kohutava öö kohta kirjutas kunstnik oma märkmikku „La grande malheur“ (suur õnnetus). Juba mõnda aega oli Wiiralt mõelnud Eestist lahkumisele, Tallinna pommitamine kiirendas tema otsust ära sõita.