Iraani filmimees väntas natsidele propagandafilmi Eesti kohta. Vaatajaid ehmatati verdtarretavate kaadritega

Riia filmistuudios Teise maailmasõja ajal tehtud film „Punane udu“ ehmatas vaatajaid verdtarretavate kaadritega kommunistide sooritatud tapatöödest Eestis ja Lätis.

Suve hakul 1944 jõudis Eesti kinodesse värske dokumentaalfilm „Punane udu“, mis rääkis punase okupatsiooniaasta 1940-41 sündmustest Eestis. Kolmveerand tunni jooksul rullus vaatajate silme ees lahti pilt, kuidas idanaaber hävitas Eesti Vabariigi ning orjastas ja tappis eestlasi. Samasugune lätikeelne film valmis juba varem, sügisel 1942. Tegelikult polnud „Punase udu“ peamine sihtrühm mitte eestlased ega lätlased, vaid Euroopa rahvad, kes siin toime pandud õudustest polnud suurt midagi kuulnud.

„Punane udu“ nägi ilmavalgust lätikeelsena Riias. Filmi režissöör ja produtsent oli Iraanis Teheranis sündinud Vahagen Badal – Saksa kinoajaloo ammu unustatud filmitegija, kelle tegevusest on vähe teada.