Esineb teatud olukordi, mida olen hakanud endamisi nimetama „Brüsseli hetkedeks“. Enamasti on need veidi sürrealistlikud kombinatsioonid ametialasest ebakompetensusest ja vanamoelisusest.
Oleks tobe, kui mõnes suures Eesti ajalehes ilmuks juhtkiri kodu soetamise kahjulikkusest. Kodus võib ju vahepeal hakata katus läbi sadama, talviti peab kodu ees lund rookima ja kodu ülalpidamisele kulub päris palju raha.
„Ma soovin, et me poleks saanud lapsi järjest. Keegi ei rääkinud, kui keeruline võib olla elu väikese vanusevahega lastega.“ Selle kibeda tõe julgevad järjestikku kaks või kolm last saanud vanemad usaldada vaid vähestele.
Õhtuti täituvad Lõuna-Korea selfisalongid endale virtuaalseid monumente püstitavate selvepildistajatega, kirjutab Anne Vetik Gyeongjust.
Tallinna Kunstihoone on oma visuaalse kommunikatsiooniga juba mõnda aega meie närvikeeltel kannelt mänginud, kirjutab disainer, kirjanik ja kunstnik Asko Künnap.
Juba enne MMi avamängu on selge, et Kataris saavad riigi inimõiguste olukorda puudutavad ja finaalturniiriga seotud eetilised küsimused rohkem tähelepanu kui kunagi varem.
Viimast viitteist aastat võiks nimetada taastuvenergia kohtulahendite valguses demokraatliku õigusriigi kasvuperioodiks.
Kord julgesin koju minna sellisel jumalavallatul kellaajal nagu 16.50. See ei jäänud märkamata.
Ei tea, kas põhjuseks on tittede võõrutamisest tekkinud süümepiinad, aga koolieelikud ja lapsed on Brüsselis üldiselt Eestiga võrreldes über-turvatud.
Kristjan Kangro on tuleviku kauboi. Nagu tulevikumehed ikka, teeb temagi maha minevikumehi.
Üheksa aastat järjest on USA mõttekoda Tax Foundation kuulutanud Eesti maksusüsteemi maailmas kõige konkurentsivõimelisemaks. Ettevõtja Dario Cavegn arvab, et see on täielik jama.
Marko Mihkelsoni kaasus pole tavaline poliitskandaal. See on juhtum, mida analüüsides tuli olla inimene, mitte mõelda, kuidas sellest ise maksimaalset kasu lõigata.
Eesti on mereriik. Selle potentsiaali edukaks täitmiseks peab meremajanduse arendamine olema meie kõigi prioriteet.
Riigikogus terroristlikuks riigiks kuulutatud Putini Venemaa sõdib kogu läänemaailmaga. Kui ukrainlasi tapetakse kõva jõuga – rakettide, droonide ja mürskudega –, siis Eestis tulistatakse info- ja kognitiivsete relvadega ehk muu hulgas Moskva Patriarhaadi Õigeusu Kiriku „õnnistuse ja palvetega“.
Peaminister Kaja Kallas ajab uskumatut juttu, sest tal on suur mure Keit Pentus-Rosimannuse juhtumi pärast.
Nullindatel tehti konkursse spetsiaalselt eestlastele, nüüd on see vaid kaunis minevik. Johannes Tralla tegi suisa „Aktuaalsesse kaamerasse“ uudisloo ainsamast eestlasest pikkade aastate jooksul, kes suutis end kadalipust läbi närida.
Eilses Eesti Ekspressis ilmus artikkel „Beebi äkksurm tõukas üksikema täielikku vaesusesse: sellest ei räägita avalikult, aga lõpuks peaks“, kus noor ema kaotas korraga nii vanemahüvitise kui ka õiguse lasterikka pere toetusele.
Esimesel Brüsseli hommikul läks ülikond selga ja lips lõua alla. Ikkagi esimene tööpäev euroametis.
Vene propagandakanalite sulgemisega ei ole Eestis seni eriti edukalt hakkama saadud. Kuidas muidu oskab Mart Helme Vene propagandat pea sõna-sõnalt riigikogu kõnepuldis tsiteerida?
Korruptsioonist vabanemine ja reformid, mis toovad kaasa vaba turu, ausa konkurentsi ja õigussüsteemi toimimise, olid Ukrainat Venemaa mõjuvõimu alt välja viimas juba enne täiemahulist sõda. Praegu on selge, et see tuleb nüüd lõpuni viia.
See on ohtlik trend, et kiireim kättesaadav „psühholoogiline abi“ on praegu isehakanud terapeutide juures.
Eesti paindlikkuse ja vaba turu usu tõttu kasvavad ka hinnad meil kiiremini. Soovitan kõigil tõsiselt mõelda säästmisele.
Eesti vajab totaalset ümbermõtestamist: kas oleme kohanemisvõimelised või kujutame endiselt ette, nagu tähendaks identiteedimuutus surma.
Patsiendikeskne tervishoid peaks olema paindlik, individuaalne ja kvaliteetne. Eestis liigume aga jäiga, ebakvaliteetse liinitöö poole, mida tegevatel inimestel ei ole energiat ega ka motivatsiooni teha muud kui vähim võimalik töökoha säilitamiseks.
Kui rasked ajad on läbi, saame jälle taseme võrra kõrgemad palgad. Üht hüpet ongi ju tegelikult vaja, et jõuda lähemale Skandinaaviale.
Presidendi majandusnõunik ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja võtab kümne punktiga kokku lõõmava energiakriisi mõjud. Oja pole tänavu tegelenud ainult akadeemilise analüüsiga, vaid soojustas edukalt ka kodumaja, lähtudes põhimõttest, et väike energiakokkuhoid pole pelgalt võit rahakotis, vaid ninani...
Sellist normaalsust, mis algab mittetarvitamisest, saavad kõige paremini aidata kujundada eelkõige need inimesed, kes peavad ennast ise mõõdukateks alkoholi tarvitajateks.
Eesti õpetajate normkoormus ja sellega seotud miinimumtöötasu püsib nagu aamen kirikus.
Eeldame, et energiakriis on vaid korraks ja varsti naaseb normaalsus. Aga mis siis, kui elu jääbki selliseks?
