„Riik mingu kas või pankrotti, mul on täiesti savi!“. Enam-vähem nii võib kokku võtta keskmise kodaniku reaktsiooni, kui mõni valitsus julgeb välja tulla tõdemusega, et me kulutame rohkem, kui peaksime.
Matthias Kalev: Eesti poliitikud, kui juba meelelahutajateks hakkasite, võtke eeskuju Hispaania jalkakoondisest (13)
Pärast seda; kui poliitikud end meelelahutajateks brändisid, ei kingi ma neile oma pähe pikemat ligipääsu.
Juri Karjaginit (10.03.1974–08.07.2024) meenutavad järelehüüdes kolleegid Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnast, kliinilise meditsiini instituudist ja Tartu Ülikooli Kliinikumist.
Äsja alanud NATO tippkohtumine Washingtonis on seekord niisama jututoast kaugel. Eesti jaoks on see ka Kaja Kallase viimane etteaste rahvusvahelisel suurüritusel peaministrina.
Mida tähendab Kristen Michali peaministriks saamine valitsuse kaadripoliitikale?
Kristina Birk-Vellemaa: Mis toimub, mehed? Millest selline emotsionaalne ülesköetus? Nagu ei oskaks tiimitööd teha (33)
Eesti poliitmaastikul toimub raju pereheit(i)mine. Mehed teevad nagu metsa, saed üürgavad, laastud lendavad. Mis toimub, mehed? Millest selline emotsionaalne ülesköetus?
Avalik kiri: Rainer Vakra, kuidas selgitate oma ametikaaslaste uskumatuid seisukohti, mis ei näi keskkonda kaitsvat? (52)
Nõmme elanikud esitavad avalikus pöördumises Keskkonnaameti juht Rainer Vakrale kolm küsimust, milles kritiseerivad Nõmme-Mustamäe kaitseala puudutavaid otsuseid.
Kõik oleks nagu selge. Kaitseministeeriumi kantsleril Kusti Salmil sai kõrini.
Stanfordi juhtimisprofessor Bob Sutton ennustas, et 2024. aasta suurim trend on „strateegiline aeglus“.
Kui teile tundub, et europarlamendi valimiste kampaania on olnud kuidagi loid, siis see võibki olla ainult tunne – te lihtsalt ei tea, milliseid teravamaid sõnumeid on otsustatud teile mitte näidata.
Euroopa majanduse must väljavaade: Aasias toodetakse, USAs mõeldakse asju välja ja Euroopas tehakse sõnu (103)
Euroopa enese ajalugu näitab, et innovatsioon armastab vabadust. Seetõttu annab tänane seis siin paraku pigem pessimistliku vastuse.
Ekvard Joakit: Tiit Riisalo ei läinud äriklassi lennult mitte otse kohtumisele, vaid hotelli magama (495)
Tiit Riisalo kaitsele hüpanute argumendid on kohati õige kentsakad.
Erafirmad riisuvad meditsiiniäris koort. Kas olukorda parandaks osa ravi viimine vabaturule, nagu tehti stomatoloogias?
Meil pole eksimisruumi. Eesti ei tohi europarlamenti saata halli massi.
Luukas Ilves: möödas on aeg, kui Eesti digiriik maailmale ülalt alla vaatas. Nüüd võiksime julgelt õppida oma õpilaselt Ukrainalt (104)
Pikki aastaid Eesti e-riigi õpipoisiks olnud Ukraina on nüüd jõudnud nii kaugele, et Eestil endal oleks üht-teist kunagiselt algajalt õppida, kirjutab Luukas Ilves.
ANALÜÜS | „Kust teate, et Putin valetab?“ ehk Varro Vooglaiu ja Kremli narratiivide põhjalik ajalugu (1710)
Varro Vooglaid on levitanud Kremli strateegilisi narratiive nii enne kui pärast Venemaa täiemahulise sõja alustamist Ukrainas. Kremli sõjakuriteod, tsiviilelanike pommitamine ja laste küüditamine ei ole Vooglaiu käitumist pidurdanud – pigem vastupidi. Soovite näited? Siin on neist paarkümmend.
„Loomulikult nõrgast, killustatud ja otsustusvõimetust Euroopa Parlamendist,“ vastab pealkirjas toodud küsimusele Toronto Ülikooli ajalooprofessor Andres Kasekamp.
Urmas Jaagant: Sellest valitsusest mingit „jõhkrat“ lahendust ei tule. Üksteisest ollakse liiga kaugel (120)
Praegusest valitsusest ei paista tulevat riigi rahaseisu parandamise otsuseid ei piisavateks kärbeteks ega maksutõusudeks. Ja isegi kui end kokku võetakse, siis ikka viimasel hetkel.
Matthias Kalev: kaks kümnendit on teinud Aivar Pohlakust mehe, kellesuguseid ta enne kritiseeris (31)
Aastatuhande alguses oli Aivar Pohlak marus. Ta põrkas kokku võimustruktuuriga, mis paistis kõigutamatu nagu Hiina müür. Pohlakule jäi ette Tallinna toonane linnapea Edgar Savisaar.
Kolme lapsevanema avalik kiri soosegaduse teemal: kväärideoloogide eesmärk on võtta meilt vanemlikud õigused (100)
Oleme viiekümnendates inimesed. Kõik me kolm oleme tütarde vanemad, kes varateismelisena teatasid täiesti ootamatult, et nad on tegelikult poisid. Mari-Liis Sepperi artiklis paistab meie arvates silma üks tüüpiline kväärideoloogide narratiiv: kujutlus, et lapsevanemad on laste suurimad vaenlased ja ...
Kõrgharidus oma senisel kujul ei tasu enam ära. Taas võib hästi töötada varasem õpipoiss-sell-meistri mudel (69)
Kõrgharidus oma senisel kujul ei tasu enam ära ei õppija ega ülikoolide jaoks. Selle muutmiseks võiks riik tasuta kõrghariduse asemel anda gümnaasiumilõpetajale lõpukingina ellu kaasa personaalse õpikonto.
Töötukassale kirjutab: Mihhail. 46. Töötu (160)
Ekspressi juhtkiriMilline võiks välja näha linnapeaametist maha hääletatud Mihhail Kõlvarti kõige ausam CV töötukassale? Võib-olla selline.
Kaur Maran: Ühiskonda koos hoidev liim on usaldus. Aga uhhuu-uskumuste üks oluline komponent on paranoia (80)
Filosoofias tähistatakse terminiga „usuhüpe“ uskumuste omaksvõtmist ilma mõistuspärase aluseta.
Lääne- ja Põhja-Euroopas on lihavõtted nagu teised jõulud, rahulik ja pikk aeg olla pere keskis. Sõidetakse maale, suusatama või puhkusele. Postsovetlikes riikide nii aga ei ole. Ka Eestis peaks olema esmaspäev, teine ülestõusmispüha vaba päev. Miks?
Küüditamised on ühed koletumad punavõimu kuriteod Eestis. Miks eestlaste seas on ikka veel neid, kel puudub tahe neid kannatusi mõista ja kes koguni kaitsevad küüditajaid avalikult, kirjutab Pekka Erelt.
Ajakirjandustudeng: Margus Tsahkna pole ainus, kes kasutab suunamudijaid ajakirjanikena ja varastab nii mu töö (49)
Poliitikud pöörduvad sisuloojate poole, sest viimased ei küsi ebamugavaid küsimusi nagu seda teevad ajakirjanikud. Sisuloojad teevad poliitikute eest valimiskampaania ära kiirelt ja efektiivselt.
Kerttu Jänese: lasteaias korjati pudrult ära moos. Kui kaugele me suhkru demoniseerimisega läheme? (24)
Ühes Harjumaa lasteaias korjati pudrult ära moos, peale lubati puistata seemneid. Hulk puutumata pudrutaldrikuid rändas pärast hommikusööki kööki ja lasteaiaõpetajad pidid pool päeva tegelema närviliste näljaste lapsukestega.
Eestis valitseb solvumiskultuur, mille tõttu on võrdlemisi kindel, et ühe arvamus, kes ja kus seda ka ei avalda, solvab kedagi teist.
Käpardlik juhtimine või survestamise peen kunst? Parmase ja Laaneti tüli on halb nii või teisiti (107)
Võimalik, et prokuratuuri juhtimises ei ole kõik viis pluss. Võib-olla saaks Andres Parmas olla parem peaprokurör. Aga see ei tähenda, et justiitsminister Kalle Laaneti tegevust ei peaks läbi valgustama.
