Türgi president Erdoğan kohtub Usbekistani ametivenna Mirzijojeviga. Meie aga riigi ainsa vaba erateatri Ilkhom rahvusvahelise programmi juhi Irinaga.
Kuus ettepanekut, kuidas kaitsta Eestit oligarhide ja Venemaa eest.
Liina Kersna: Mõtteid tuleriidalt. Ma pole senimaani pattu kahetsenud ega kavatse seda ka teha (353)
Eksminister kritiseerib Terviseameti vähest paindlikkustAjaloolased on hinnanud, et keskajal lõpetas inkvisitsiooni tuleriidal oma maise teekonna umbes 150 000 inimest. Enamasti need, kes oma käitumises teistest eristusid.
Ilma Putini mõrvarliku sõjata poleks Saksamaa end liigutama hakanud.
Dušanbe ehitusobjekti väraval on suur silt kirjaga „Meie ühise tuleviku nimel“. Kiri on hiina ja vene keeles. Tadžiki keeles on vaid silt kõrvalasuval prügikastil.
Õpetajal on vaja normaalset koormust, mitte järjekordset koolitust, infosüsteemi, juhendit või arengu- ja õppekava.
Kuidas on võimalik lasta inimestel „pahaks minna“? Elavate inimeste roiskumine olla haiglates viimase aja trend, kirjutab Eesti Ekspressi ajakirjanik ja arstitudeng Toivo Tänavsuu.
Arutleks kolmel teemal: energeetika ja metsatööstus ning siis ikka meie enda poliitika.
Sihtasutuse Liberaalne Kodanik juht Tarmo Jüristo kinnitab avaliku arvamuse küsitlusi analüüsides, et Keskerakond on pärast Ukraina sõja puhkemist kaotanud järsult vene valijate toetust.
Kratist tehisintellekti poolt mööda maailma laiali veetud andmeid aita tagasi koguda enam ei saa.
Ainsatki vastuargumenti rattaliikluse infrastruktuuri arendamiseks ei ole, sest vaevalt leidub teist nii lihtsat ja enamikule jõukohast lahendust, kui seda on jalgrattaga liiklemine.
Et takistada Moskvat toiduvarude kasutamises relvana ja hoida ära miljonite inimeste nälgimine, on vaja poliitilist julgust.
Kui küsitakse, „miks on neid p**eparaade vaja“, siis vahest saavad need inimesed vastuse, kui küsivad endilt, miks oli vaja baltimaalastel marssida Nõukogude Liidu kiuste oma riigi lippudega ja muuta end „põrandaalustest“ nähtavateks ja täisväärtuslikeks inimesteks.
Finantsist ja futuroloog Guido Viik: doktor Noormanni antud retsept sotsiaalse debiilsusega võitlemiseks kehtib ka täna (7)
Üks väheseid asju, mida üldse saab tuleviku kohta enam-vähem kindlalt öelda, ongi see, et ta on kasvavalt paradoksaalne, vastuoluline.
Normaalset valitsust me nagunii ei saa. Asi on end ammendanud, aeg on uus parlament valida.
Kolmkümmend aastat on Eesti poliitikud harjunud ennast Läti kolleegidest paremaks pidama, aga nüüd on küll viimane aeg lõunanaabritelt õppima hakata.
Jalgpall on eurooplaseks olemise elementaarne osa. Ilma korraliku kultuurkihita selles maailmas aga edu ei saavuta.
Päästeamet läheneb ennetustööle üha täpsemate tööriistadega, kuid ükskõiksuse vastu head rohtu pole.
Kui Vene imperialistid naabermaadele tungivad, kaasneb tapmise ja küüditamise kõrval ikka nahaalne röövimine ja riisumine.
ESSEE | Kust tulevad Saksamaa hoiakud Venemaa suhtes? 30 aastat jõukust ja rahu turvalises Kesk-Euroopas tegi meid mugavaks (152)
Need nädalad, mis järgnesid 24. veebruarile, mil puhkes sõda, märkasin, et mõtlen palju ühele küsimusele: mida teeksin mina, kui Saksamaad rünnataks?
Suurtesse kohtuprotsessidesse kaasatud rahvakohtunikel ei pea tänaste nõuete kohaselt olema isegi põhiharidust ning nad ei pea läbima julgeolekukontrolli.
Kõik väärtuslik tuleb hävitada, et jõuvahekord paika loksuks – hoholl ei saa ju venelasest parem olla.
Putini otsus alustada hävitussõda Ukraina rahva vastu on tšekistide režiimi lõpu algus
Advokaat Ants Nõmper: arstid, advokaadid ja ajakirjanikud ei peaks erialaste eksimuste eest oma varaga vastutama (70)
Värske seadusemuudatus vabastab arstid isiklikust vastutusest ning seab sisse kohustusliku vastutuskindlustuse. Oleks aeg ka advokaatide ja ajakirjanike puhul sama põhimõtet rakendada.
Aleksander Tomas Vassiljev: V nagu vatnik ehk vene marurahvusluse eripärad
Lugu autorilt, kes viilis maha pronkssõduri rinnaordeniVatnikul pole kindlat rassi, välimust, sugu ega vanust, kirjutas Aleksander Tomas Vassiljev 27. märtsil. Taasavaldame loo autorilt, kes tunnistas end süüdi 12. aprillil pronkssõduri monumendilt rinnaordeni mahaviilimises. Selles loos kirjeldab ta putinistide olemust.
Pronksiöö tähendas õigussüsteemile õppetunde kriisis tõendite kogumise, süstematiseerimise ja organisatsioonide valmisoleku kohta. Seadus kehtis allahindluseta ja õiguskord jäi püsima. Selle üle, kuidas Eesti selle häbematu Venemaa hübriidrünnakuga hakkama sai, tuleb uhkust tunda.
Soome on juba mõnda aega NATO liikmesuseks rohkem valmis kui paljud NATO liikmesriigid.
Ekspressi toimetusele tuttav följetonist jagab lugejatega eksklusiivset stseeni riigikogu tualetist enne EKRE suurjuhi kurikuulsat sõnavõttu.
On aeg koguneda erakorralisele üldkogule ja arutada jalgpalliliidu juhtkonna välja vahetamist, kirjutab Boriss Šipunov avalikus kirjas Eesti Jalgpalli Liidu liikmetele ja juhtkonnale.