Lea Danilson-Järg: toetus ei saa olla kõigile lastele võrdne

Selle nädala Eesti Ekspressi juhtkirjas avaldas Kerttu Jänese toetust valitsuse plaanile laste- ja peretoetused vajaduspõhiseks muuta, kuid vanemahüvitise kallale soovitas ta kärpekrokodilli mitte lasta. Selline üldjuhul ongi kõrgepalgalise, ent suurt peret mitte sooviva naise vaade, mis lähtub peamiselt tema enda vajadustest.

Paraku on Eesti aegade sügavaima sündimuskriisi lahendamisel sellest sama vähe kasu kui taimetoitlase kirjutatud liharestorani arvustusest – jätke liha menüüst välja, siis on toit palju parem.

Laste saamisel algab kõik tõepoolest perelisa saamise soovist, aga millest sõltuvad soovid? Jänese kirjutab: „Lapse saamise soov (kui see on olemas) on armsalt isekas ja ebaratsionaalne, sügavalt isiklik bioloogiline ja emotsionaalne vajadus. See pole tegelikult kuigi palju seotud sellega, kui palju riik pangakontole raha kannab.“