Viimane võimalus endistele vallavanematele sigaduste eest tasuda
Jõelähtme vallavanem Toomas Kümmel tahab politseisse kaevata eksvallavanema Ardo Lassi, Harku vallavanem Kaupo Rätsepp on eksvallavanema Ott Kasuri peale politseile juba avalduse esitanud.
Jah, peab nentima, et kahtlasel kombel toimuvad sellised asjad just enne valimisi. Aga vaatame sellegipoolest, millega need mehed siis hakkama on saanud. Andmete allikaks on praegused vallavanemad ja valdade revisjonikomisjonide aruanded, Kasuri puhul ka Pealtnägija.
Ardo Lassi juhtum
Kui Jõelähtme toonane vallavanem, rahvaliitlane Ardo Lass tänavuse aasta alguses vallajuhi kohalt lahkus, võttis ta endaga kaasa ka valla sülearvuti ja mobiiltelefoni, mida uus vallavanem Toomas Kümmel (IRL) üritab siiani tagasi saada nii politsei kui Rahvaliidu ülemustega ähvardades.
Enne lahkumist 30. detsembril 2008 andis Lass omaenda määrusega endale kui volikogu liikmele üle enda kui vallavanema „väikevahendid" ehk sülearvuti IBM N200 ja mobiiltelefoni Nokia E50. Erinevalt näiteks pealinna volikogu liikmetest pole Jõelähtme volikogu liikmetele ei mobiiltelefoni ega sülearvutit valla poolt ette nähtud. Need on ainult vallajuhtidel.
Uus vallavanem Toomas Kümmel asus koheselt „väikevahendeid" tagasi nõudma, kuid edutult. Lõpuks kirjutas ta kirja Rahvaliidu juhtidele, et proovida sealtkaudu Lassi mõjutada.
„Talle on korduvalt teatatud nii suuliselt kui kirjalikult, et need asjad tuleb tagastada vallavalitsusse. Kahjuks ei ole Ardo Lass sellele reageerinud. Vallavalitsusel ei jää muud üle kui pöörduda politsei poole varguse teatega," kirjutas Kümmel.
1. oktoobril saabuski peasekretär Tarvo Sarmeti allkirjaga e-kiri, kus teatatakse, et Lassiga on räägitud ja ta „sugugi ei eita, et nimetatud mobiiltelefon ja laptop on tema käsutuses" ja „tagastab esemed lähiajal, kindlasti veel enne valimisi".
„Ühtlasi palus Ta Teil nimetada isik, kellele esemed ametlikult üle saab anda. Seega peaks mure olema lahendatud," kirjutas Sarmet.
Kümmel nimetas kohe „isiku, kellele esemed saab üle anda", ent „väikevahendid" on siiani toomata. Kümmel lubas asja politseisse anda.
Kui see „kangelastegu" võib näida tühisena, siis tegelikult on see jäämäe tipp.
Näiteks võib valla revisjonikomisjoni aruandest (ilmunud ka valla lehes) lugeda, et komisjon juhib vallavalitsuse ja volikogu tähelepanu sellele, et väga paljud töövõtulepingud on sõlmitud tagantjärele, näiteks 15.09.2008 on sõlmitud leping töö eest valla laulupäeval, mis toimus 7. juunil 2008. 15.09.2008 on sõlmitud leping esinemise eest veebruaris Eesti Vabariigi aastapäeval. Kümmel on hämmeldunud: „Need lepingud sõlmis Lass oma naisega, kes laulis Eesti hümni!!!" Niisiis sõlmis Lass tagantjärgi lepinguid oma pereliikmetega.
Tagatipuks maksis ta siis, kui kohalt maha võeti, kibekiirelt preemiaid 1,2 miljoni krooni eest. Kõige rohkem preemiat sai finantsdistsipliini rikkunud abivallavanem Ljudmilla Kaska (Keskerakond) - 75 000 krooni. Komisjon rõhutab veel seda, et Lass maksis 10 000 krooni preemiat volikogu esimehele. „Vallavanemal ei ole volitusi ega seadusest tulenevat õigust premeerida volikogu esimeest, st teda ametisse nimetanud organi juhti. See pädevus on seadusega antud vallavolikogule," nendib komisjon.
Põnev on ka Lassi kirg suurte autode järele. Nii ostis ta endale kui vallavanemale kahtlastel asjaoludel maasturi Nissan X-Trail. Kuna see ületas hinnalimiiti, keevitati osa maasturi hinnast otsa invabussile, mis on aga kasutuskõlbmatu, sest ratastool ei mahu tagant sisse.
Ning takkaotsa on rahvaliitlane Lass Keskerakonna usin õpilane, jagades Savisaare eeskujul kartuleid.
Ott Kasuri juhtum
Harku vallavanem Kaupo Rätsepp (IRL) esitas täna politseile avalduse uurimise algatamiseks endise vallavanema Ott Kasuri (Reformierakond) poolt Harku vallale AS-ilt Leima Film tellitud multimeediaprogrammiga seotud seaduserikkumiste väljaselgitamiseks.
Valla revisjonikomisjon tuvastas 10. septembril 2009 vallavalitsusele üleantud aktis, et 11. märtsil 2007 allkirjastas Harku toonane vallavanem Ott Kasuri Leima Filmiga lepingu, mille kohaselt telliti viimaselt Harku vallale multimeediaprogramm kogumaksumusega 357 960 krooni. Vallavalitsuse otsus kõnealuse multimeedia DVD tellimiseks tehti aga 20. märtsil, s.o. 9 päeva pärast lepingu sõlmimist, ning ligi 5 korda väiksemas summas, mis on 76500 krooni.
Juhtumit kajastas ka telesaade Pealtnägija (14.10.09), mille andmeil sai enamik vallategelasi DVD komplektist teada, kui nad said selle kingituseks mullusel jõulupeol. "Siis tekkis küsimus, kui palju see meediaüllitis maksma võiks minna. Volikogu liikmed avastasid, et see maksab üle 300 000 krooni," rääkis IRL-i volikogu liige Helikar Õepa telesaates.
Multimeediaprogramm koosnes kahest DVD-st, millest ühel on 15minutiline vaatefilm eesti ja inglise keeles ning teisel mitu tundi nõukogudeaegset arhiivimaterjali, millel esmapilgul puudub igasugune seos Harkuga. "See oli meile suur üllatus, sest ma ei tea täpselt, mida ja kuidas hinnata, kuid meile tundus, et nii mõnigi meie hulgast võiks olla parem operaator, kui selle filmi teinu," selgitas Õepa.
Revisjonikomisjon tellis filmi ekspertiisi ning eriala asjatundjad andsid teosele hävitava hinnangu, lisaks amatöörlikule kvaliteedile leiti filmist halenaljakat haltuurat ja lihtlabast pettust.
Ja mis kõige huvitavam - vald ei saanud mingeid õigusi filmile, vaid ostis justkui 200 DVD-plaati hinnaga 3000 krooni komplekti kohta.
