Eesti tüdrukud õpivad kodukujundamist arvutimängust

“The Simsi” fännidele Heilile ja Mari-Ellile on mäng andnud idee minna sise­arhitektuuri edasi õppima kõrgkooli.

Haapsalu tüdruk Heili (19) on The Simsi mänginud juba üle seitsme aasta. Tema kiirtutvustus lemmikmängule on järgmine: „On linn. Sinna ehitad koolid, poed, elumajad, kuhu paned elama perekonnad. Abiellutakse, tehakse lapsi, kes käivad koolis ja vanemad käivad tööl, joonistavad pilte või kirjutavad novelle-raamatuid, et kodude ehitamiseks raha teenida. Nagu päriselus.“ Simsil on kolm osa: esimene loodi kümme aastat tagasi, viimane versioon tuli välja möödunud aastal (tänaseks on mängu ja kõiki selle lisasid müüdud juba üle 100 miljoni eksemplari). Lisad sisaldavad näiteks tegelaste reise Hiinasse või Egiptusesse, aga ka kodukujunduse aksessuaare nagu kitarride kollektsioon, akvaariumid või südamekujulise peatsiga vibreeriv voodi. Heili ütleb, et tema ei armastagi niivõrd tegelastega mängida, kuivõrd ehitada ja disainida. „Olemegi mängudele ostnud lisasid, kus on ainult asjad: erinevad tapeedid, köögimööbel, luksuslik vannitoamööbel ja autod. Isegi IKEA tooted.“ Maja ehitamine algab mõistagi korralikust plaanist. Heilil on mitu kaustikut, kuhu ta on joonestanud majade planeeringuid, mille tegemisel on ta šnitti võtnud Tiit Masso „Väikemajade“ raamatust. Tema sketšid meenutavad tõepoolest algelisi arhitekti jooniseid, kus aknad, uksed, vannitoad jms on märgistatud täiesti korrektsete tingmärkidega. Sisearhitekt Kristiina Voolaid tõdeb, et The Sims arendab kindlasti mängijate ruumilist mõtlemist. „Jube tore, et keegi tänu sellele mängule on hakanud tõeliselt huvituma arhitektuurist ja sisekujundusest. Ma usun, et see on õige tee, kui unistuse ja Simsi vahele jäävad Masso „Väikemajad“. Ainult Simsiga vist küll väga kaugele ei jõua. Aga vahet pole. Eesmärk pühitseb abinõu!“ ütleb ta. Eksressi loost selgub, et kui mõni tüdruk on ideega pärast kooli lõpetamist sisedisaini õppida lihtsalt flirtinud, siis teisel on sel suunal esimesed reaalsed sammud tehtud…