Lömmis nina, massiivne laup ja paaripäevane habemetüügas pole just materjal, millest modelle vormitakse. Seetõttu meenutab rõivabrändi G-Star RAW reklaamplakatil poseeriv jõulise kulmukortsutajalihasega tüüp pigem kergekaalu poksijat kui ilumaailma Apollot.

Selle reklaampildi autor on Anton Corbijn, üks tuntumaid portreefotograafe, kes haistab koleilusaid lõustu kilomeetrite kauguselt. Tom Waits, Henry Rollins, Iggy Pop, Keith Richards, Nick Cave – kõik nimetatud ürgmehed on minevikus Corbijni objektiivi ees poseerinud.

Paraku ei kuulu G-Stari uus reklaamnägu nende vägevate hulka, kes suitsukonisid vastu paljast käsivart kustutavad. Tema isiku reedab pildil seisev kirjake. “Magnus Carlsen. World nr.1 Ranked Chess Player.”

1. jaanuaril 2010 sai Carlsenist Rahvusvahelise Maleliidu (FIDE) edetabeli noorim esinumber selle ajaloos, veidi hiljem aga ilmselt esimene maletaja, kelle valis oma reklaamnäoks popp tänavamoe tootja. 13 aasta ja 148 päevaselt suurmeistri tiitli omandanud Norra poisist on kasvanud malehiidude suurim konkurent malekuninga kohale ja kangelane suusatajate kodumaal.

“Enne kui Carlsen malega ühele poole saab, on ta meie iidset mängu oluliselt muutnud,” tõdeb Garri Kasparov, kes kuni märtsini noorukit juhendas. Mida paljude poolt läbi aegade parimaks peetav maletaja silmas pidas?

Sama palju kui noorusest räägitakse Carlseni puhul intuitsioonist. Kasparovi sõnul on Carlsenil oskus tajuda iga käigu potentsiaalset energiat, isegi kui selle lõplik efekt asub kõikide teiste – ka arvuti jaoks kalkuleerimiseks liiga kaugel.

“Ma olen hea oma positsiooni olemuse tunnetamisel ja selles, kuhu oma malendid asetama peaksin,” selgitab Carlsen. “Vahel pead valima käigu, mis tundub õige.”

Peab siiski olema midagi vähem müstilist kui intuitsioon.

Carlsen on infoajastu laps, kes erinevalt vanematest malekorüfeedest õppis mängu peamiselt arvutimalena. Tohutu palju mänge ettearvamatute vastastega, kelle sarnaseid polnud samas eas võtta Vladimir Kramnikul ega Viswanathan Anandil. Psühholoogiast kirjutav kolumnist Jonah Lehrer märgib, et just arvutid on Carlseni ülikiire arengu taga.

“Kui me korralikult – see tähendab, teadlikult – harjutame, ei kogu me ainult faktilisi teadmisi. Selle asemel sisestame kogemust oma alateadvusse, nii et isegi hullumeelselt rasked kalkulatsioonid – ja Carlsen suudab regulaarselt 20 käiku ette planeerida – muutuvad suures osas automaatseks.”

Seda selgitust uskuda on palju kergem kui jutte taevalikust andest ja superajust. Ometi on ju Carlsen igas teises elu aspektis täiesti tavaline nooruk. Keskkooli lõpetas keskmiste tulemustega ning on enda sõnul üldse organiseerimatu ja laisk. Tema leiab, et liigne tarkus oleks lausa “kohutav”: “Olen veendunud, et liigne tarkus oli põhjus, miks inglane John Nunn (endine tippmaletaja – toim.) kunagi maailmameistriks ei tulnud. 15aastaselt hakkas Nunn Oxfordis matemaatikat õppima, ta oli kõige noorem üliõpilane 500 aasta jooksul, 23selt kaitses doktorikraadi algebralises topoloogias. Tal on peas nii palju asju. Lihtsalt liiga palju. Tema tohutu mõistmisvõime ja pidev nälg teadmiste järele juhtisid ta tähelepanu malelt kõrvale.”


Pigem Kramnik kui Kasparov

 Eesti noormaletajad Tuuli Vahtra ja Nikolai Kunitsõn peavad Magnus Carlseni edu saladuseks eelkõige tema suurt töötahet ja tugevat meeskonda. Kunitsõni hinnangul on vaid aja küsimus, millal norralane maailmameistriks tuleb. “Reitinguedetabli esimene positsioon näitab palju, aga ma ei julgeks arvata, et ta on hetkel maailma parim. Anand, Topalov, Kramnik, Carlsen – usun, et need on hetkel maailma neli tugevaimat maletajat. Parimat neist ma ei julge pakkuda.”

 Kunitsõni sõnul meeldib talle Carlsen inimesena, tema mängustiil aga nii väga ei istu. “Ma pooldan pigem agressiivsemat mängu kui passiivsemat, aga Carlsen eelistab rohkem viimast. Ta on pigem Kramnik kui Kasparov.”

 Vahtra sõnul võib tasakaalu mõttes kasuks tulla, et Carlsen tegutseb ka teistel aladel, nagu modellindus ja pokker.