Mille pärast jälle uut särki vaja on? Ajalehe KesKus peatoimetajana tegutseva Juku-Kalle Raidi sõnul ei ole sõnum „Trubetsky не пройдет “ mõeldud isiklikult Vennaskonna hinge Tõnu Trubetsky vastu, vaid naeruvääristab üldisemalt trendi, kus tuntud kultuuriinimesed äkitselt Keskerakonda astuvad – mitte küll alati, aga sageli paistavad selle tagant mingid saadavad hüved. Või siis see, et muidu ei saagi edukalt kultuuri teha. Kultuuri politiseerumine, paraku, on laiem trend, mis hävitab meie eksistentsi, ja see ei puuduta ainult Keskerakonda. Siinkohal lubaksin endale mõtteavalduse, et ma ei ole Keskerakonna vaenlane. Ma olen poliitidiootide vaenlane.

Kui ma laupäeva õhtul Rock Cafesse saabusin, oli JMKE kahjuks just lõpetanud. Sajad fännid tunglesid lava ees, aga ilmselgelt mitte JMKE punkarite, vaid legendaarse mahepungi lipulaeva – Vennaskonna – pärast. See sai, muide, kinnitust ka siis, kui Vennaskond oli lõpetanud ja Vennaskonna kummardajate hordid enne viimast, ilmselt peaesinejana mõeldud Propelleri esinemist ära voorisid.

Esmased muljed: on nii noori kui vanu, märsilohistajaid ja needimehi, kirju seltskond, domineerivad nahktagid ja teksad. Õhkkond Rock Cafes on positiivsusest pungil – liialdamata. Sellegipoolest tuleb mul suitsetajana masendus peale. Ehkki varasem räige suitsetajate diskrimineerimine – see, et välja nö värsket õhku hingama pääseb vaid 25 kroonise käepaelaga, on saanud lisanduse nö tasuta suitsuruumi näol, ei kannata see kriitikat. Mulle meenutab see esimese hooga Auschwitzi ja gaasikambreid, kus juute massiliselt mullatoidule saadet. Sõber ütleb, et see on väga pederastlik kogemus, kuna väga palju koledaid, purjus ja räpaseid mehi on arusaamatutel põhjustel koondunud paari pisikestesse räpasesse ja koledasse ruumi (teine oli WC).

Kontsert ise. Vennaskond on tavalisel tasemel. Harjumuspärane, öelgem. Trubetsky mõjub enesekindlana, ilmselt tal pohmakat ei ole. Või läheb kõik nagu lepase reega, ei midagi erilist ega üllatavat. Harju keskmine. Tunnistan, mulle tundub OK. Arvatavasti talle ka.

Siis, kuid Vennaskonna andunud fännklaab, mis koosneb suuresti Keskerakonna noortekogust (ma tõesti ei tea, äkki toodi bussidega kohale, aga kohal nad olid), on lahkunud, astub lavale Propeller . Nad kõik on selga ajanud Juku-Kalle Raidi kujundatud rohelise särgi, millel seisab: „Trubetsky не пройдет“. Volkonski teatab lavalt: „Meieni on jõudnud kuuldused, et Trubetsky tahab saada MuPo peaspetsialistiks, aga meie nõuame, et sellele kohale ennistataks Hendrik Norman, sest erinevalt Tõnu Trubetskyst peab ta viisi.“ Volgil endal rohesärki seljas siiski pole. Minuni on jõudnud kuuldused, miks, aga jäägu see siinkohal mainimata.

Propeller rokib vägevalt, ehkki Volk annab tavapärasest rohkem „sõna“ bändikaaslastele, kes võib-olla oskavad ka laulda. Üllatavalt ronib pärast Propa esinemist lavale Vennaskonna kitarrist Roy Strider, kes hakkab kahte mikrofoni korraga jahuma miskit sellest, kui paha on Propeller. Aga kõige geniaalsem, mis tal rahvamassi mahategeva jõmina saatel suust välja tuleb, on: „Pärast tänast esinemist on Propeller minu jaoks väga propellerdav bänd.“ Samal ajal, kui Roy laval jaurab, tuleb Propeller lavale tagasi ja kitarrihelid summutavad ta abitud katsed tähelepanu saada.

Punkbändide kontsert Rock cafes, 11.09.10

Juku-Kalle Raid ise ütleb kogu asja kohta niiviisi: „Strider tõmbas Vennaskonnale vett. Minna ajama niivõrd lolli juttu, kui kontserdile kogunenud arukate inimeste meelsus on kõigile selge, näitab, et Royl kõik Mutlid loksuvad. Võiks ju aru saada, et särk on reaktsioon parteistumise, enesemüümise, käegalöömise ja vaimse laiskuse ning odavuse vastu. Mõelge, kes kõik kurat sinna Keskerakonna nimelisse hunnikusse on astunud – Eino Baskin, Linnar Priimägi, Hendrik Norman, Tauno Kangro, Sulo... Teised geeniused ka, põhiliselt staadionilt – Oper, Balta ja muud mõttehiiglased. Trubetsky sai hakkama sellega, et kirjutas ennast nimekirja, mis on nulltolerantsi väärt. Aga Strideri lavaleronimine pani i-le täpi peale.“

Propelleri liige Priit Kuulberg väitis, et Keskerakond on eestivaenulik erakond ja et kui sita sisse korra astuda, haiseb hiljem väga, väga kaua. Seepärast ta selle särgi selga ajaski. (Vaata Reporteri saatelõiku)

Kogu aktsiooni haripunkt jäi aga ära. Nimelt pidi Juku-Kalle Raid – väidetavalt isegi Trubetsky nõusolekul – talle pärast Propelleri kontserti samasuguse rohelise särgi üle andma. Kuid peategelane lahkus Keskerakonna noortekoguga samal ajal (see särk ootab teda siiani Juku-Kalle käes). Juhtusin samal ajal väljas suitsu tegema ja jooksin Trubetskyle järgi. Küsisin, miks ta särki ei taha vastu võtta. Kuulus laulja ütles silma pilgutamata, et ei tea mingist särgist midagi. Jäägu see tema hingele. Facebookis ütles ta Raidi särki käsitleva postituse peale, et kogu bänd kavatseb selle särgi selga panna ja kutsus sedasama üles tegema kogu publikut. Praeguseks on ta selle postituse kustutanud, kuid alles on see, et Tony Blackplait „laikib“ Raidi särgi kavandi postitust. Niisiis - ei tea?

Lõpetaksin tähelepaneliku loodusvaatleja mõtisklusega: „Ärge kiusake Trubetskyt, sest ta on liiga väike. Väikesi ei ole ilus kiusta. " Usun siiski, et need, kes arvavad, et särk on mõeldud värske Keskerakonna liikme kiusamiseks, eksivad. Asi on siiski vildakas mentaalsuses, mida kultuslik laulja kirsikesena tordil – tahes või tahtmata - illustreerib. Olgu Odin talle armuline.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena